Briti majandusajakiri avastas Johannes Aaviku

Johannes Aavik.

FOTO: Wikipedia.org

Briti ajakiri The Economist kirjutab külaskäigust Kuressaarde ja arutleb siin avastatud Johannes Aaviku majamuuseumist inspireerituna keele ja rahvusluse seoste üle.

5. septembril ilmunud loos "Keeled on rahvuslaste lahingutanner" tõdetakse, et Aavikule pühendatud muuseum ei paista Kuressaares kuidagi silma, kuigi mees seda igati väärib. Vähe on inimesi, kes on loonud nii palju sõnu, mis on ka kasutusse läinud.

Aastasadu võõrvõimude all elanud eestlaste keeles hinnatakse laensõnade osakaaluks suisa kolmandik. Aavik on väljaande teatel eriline seetõttu, et tuli oma keeleuuendusega välja veel enne Eesti iseseisvumist. Teised keelereformijad on alati alustanud siis, kui neil on selja taga riigi tugi.

Näiteks Kemal Atatürk kehtestas ladina tähestiku ja puhastas türgi keele araabia ja pärsia laenudest. Tulemuseks on see, et tänane türklane ei saa ilma eriettevalmistuseta saja aasta tagusest türgi keelest mõhkugi aru. 

Puhastustööd on tehtud ka lähedastes sugulaskeeltes. Norralased näiteks lõid nynorski ehk uusnorra keele, et eristuda taani keelest, India ja Pakistani iseseisvumisele järgnes aga väga sarnaste hindi ja urdu keele "lahkulükkamine" – esimesse võeti laene põhiliselt sanskriti, teise aga araabia ja pärsia keelest. Ja keeled muutuvad järjest erinevamaks.

The Economist märgib, et võõrlaenude vaba aktsepteerimine keeles on üldiselt väga erandlik, ja toob näiteks suure inglise keele, mille puhtuse ja risustamise üle 16.–17. sajandi õpetlased kõvasti piike murdsid. Tänapäeval on aga inglise keelest endast saanud risustaja, mis ekspordib sõnu üle kogu maailma, sundides rahvuslasi häirekella lööma.

Tagasi üles