Maaomanikud on looduskaitseala vastu

Kaarmise järv

FOTO: Indrek Teppan/Saarte Hääle arhiiv

Kaarmise-Jõempa looduskaitseala loomisele on enamik sealseid maaomanikke vastu kaitseala loomisega kaasnevate piirangute tõttu. Ka Saaremaa valla hinnangul on keskkonnaameti seatavad piirangud liiga ranged.

Looduskaitseala loomisega tahetakse mitu juba kaitse all olevat loodusobjekti üheks tervikuks liita.

Septembri alguses Kuressaares toimunud kaitseala-teemalisel avalikul arutelul ei esitanud vastuväiteid 23-st katastriüksuse omanikust seitse. 

Maaomanikud küsisid, et kas loodusväärtused praegu pole siis kaitstud. Nemad ise on oma metsa hoidnud. Samal ajal toodi välja, et RMK on teinud riigimetsas raieid, mille käigus on loodusväärtusi kahjustatud.

Saarte Hääl rääkis ühe maaomanikuga, kes tõi näitena välja merikotka, kelle elupaik on küll kaitse all, ent kes hirmutati sealt minema juba aastaid tagasi. "Suure hoolega kaitsevad ikka seda kotkast, keda ei ole. Ei ole pesa ka enam," nentis maaomanik. Tema sõnul tehti kotkapesa läheduses raiet ja suure tõenäosusega peletas just see linnu minema.

Seda, et kaitstakse elukohta, kus lindu enam pole, tunnistab ka keskkonnaamet. Nende andmeil pesitses kotkas seal aastal 2014, kuid see pesitsemine ebaõnnestus. Samamoodi juhtus ka aasta varem. 2016–2019 pole kotkas enam pesal käinud. Küll on aga ameti pressiesindaja Sille Aderi sõnul seal kotkast vaadeldud ning merikotka jaoks sobivate elupaikade taasasustamine on suur. Seega tuleb kaitsta ka asustamata pesapaikasid. 

Kotkapesa läheduses tehti raiet ja suure tõenäosusega peletas just see linnu minema."

Maaomanikud rõhuvad oma vastuväidetes ka metsa väärtusele. Nende arvates ei ole makstav erametsa toetus õiglane tasu ning ka riigi poolt ostetava looduskaitseliste piirangutega maa hind ei ole tegelik turuhind, vaid madalam.

Omanike arvates võiks kaitsekord jääda muutmata või siis tuleks eramaal kehtestada leebem kord, mis lubaks maaomanikel metsa majandada. Praegu plaanitava korra kohaselt ei tohiks nad oma metsast isegi küttepuid teha. Rangema korraga looduskaitseala võiks nende arvates tulla vaid riigimaale. 

Keskkonnaameti hinnangul pole see mõistlik. Alal esinevad kaitsealused liigid vajavad ameti hinnangul elupaigaks kompaktset vana loodusmetsa või eelistavad majandamata maastikku, mistõttu ainult riigimetsast ei piisa.

Maaomanike poolele on asunud ka Saaremaa vallavalitsus, kellele inimesed oma muret kurtsid. Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm kirjutas seepeale keskkonnaametile, et jääb arusaamatuks, miks peab plaanitaval kaitsealal olema rangeim võimalik kord, kui seda tegelikult kehtestama ei pea. Holm toob ka näiteid aladest, kus piirangute ranguse saaks jätta tänasele piiranguvööndi tasemele. Eramaadel palub ta seda ka teha.

Tagasi üles