/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/09/24/12590838t1h4f0f.jpg)
Kuigi endiste omavalitsuste investeerimissoovid läksid ühinemislepingusse sisse, suudab suur Saaremaa vald neist lähiaastail täita vaid väikese osa.
Liiga kõrge rahalootus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/24/12590832t1h4cff.jpg)
Saaremaa vallavalitsuse tugiteenuste osakonna juhataja Alo Heinsalu tõdes neljapäeval vallavolikogu arendus- ja kommunikatsioonikomisjoni koosolekul, et ühinemislepingus olevaid investeeringusoove vald kogumahus täita ei suuda.
"Peamise põhjusena võib siinkohal välja tuua, et prognoos, mille baasil ühinemislepingu investeerimisplaan koostati, ei arvestanud kõiki asjaolusid," ütles Heinsalu, kui andis ülevaate valla eelarvestrateegiast järgmiseks kolmeks aastaks.
Alo Heinsalu sõnul mõjutab kahe järgmise aasta investeeringuid oluliselt tõik, et Saaremaa vald maksab praegu tagasi ka ühinenud omavalitsuste võetud laenusid. Heinsalu selgitas, et põhitegevuse tuludest investeerida ei ole võimalik, seda saab teha laenurahaga.
"Aastail 2022–2023 netovõlakoormus reaalselt suureneb, siis on võimalik ka rohkem laenu võtta," ütles Heinsalu.
Saarte Hääl küsis osavallakogude esindajailt, mida nemad vallavalitsuse põhjendustest arvavad.
/nginx/o/2019/09/24/12590829t1h5ed9.jpg)
Rando Rahnik, Pihtla osavallakogu esimees: Olen kuulnud, et vallal pidi rahaliselt raske olema – enne ühinemist olid ju valdadel nii suured laenud kaelas. Samas ei saa me leppida, et meie piirkond investeeringutest ilma jääb! Ainuüksi sel esimesel poolaastal on endise Pihtla valla territooriumile kolinud palju uusi elanikke. Ühelgi aastal pole nii suurt kasvu olnud. Kui mõelda, et see tähendab suuremat tulumaksust laekuvat raha, siis kuidas saab nii, et meie piirkonda investeeringuid ei tehta?
Pihtla valla poolt läksid suure Saaremaa valla investeeringuobjektide nimekirja Sandla kultuurimaja remont, Kaali–Kõljala ja Vaivere–Vanamõisa kergliiklustee ehitamine ning Vanamõisa puhkeala arendamine.
Riik paraku kergliiklusteede ehitamiseks enam raha ei anna. Tõsi, ka kuskilt projektidest annab kaasrahastust taotleda, aga kui seda ei õnnestu saada, peab ikka vald panustama. Meie oma plaanidest siiski ei loobu. Kaali–Kõljala kergliiklustee ehitamine on meie jaoks väga oluline. Ühinemislepingu lisas on selle pikkuseks märgitud küll kuus kilomeetrit, aga meie tahame vaid 700 meetrit.
Rando Rahnik: “Me ei saa leppida, et Pihtla piirkond investeeringutest ilma jääb!”
Plaanime osavallakoguga oktoobri algul kokku tulla ja vallast küsida, kui kaugel meie asjade ajamine on ja kas keegi üldse sellega tegeleb? Näiteks on Sandla kultuurimaja remondiks vaja kõigepealt projekti. Vald kavatseb küll keskusehoone sotsiaalpinna remontida, aga mis saab ülejäänud majast?
Inga Rand, Laimjala osavallakogu liige: Praeguseks on meie prioriteetidest, mis ühinemislepingu lisasse kirja said, põhimõtteliselt tehtud rahvamaja. Prioriteetide hulka kuulusid meil Laimjala rahvamaja katusevahetus ja lagede soojustus, samuti keldriruumide ehitamine garderoobideks ja abiruumideks – need asjad said eelmisel sügisel tehtud. Soovisime viia Laimjala rahvamaja ja vallamaja ühisele, maaküttele. Selle laitsid valla ehitusspetsialistid aga maha ja kumbki maja sai oma, pelletkütte. Seega, uus küttesüsteem on samuti olemas.
Meie prioriteetide hulka kuulus ka Laimjala ja Audla küla kanalisatsioonitorustike vahetus. See on veel tegemata.
See, kui meie piirkonda lähiaastatel investeerida ei saaks, oleks muidugi kurb. Kahju, kui meie investeeringulootused, mis ühinemislepingu lisasse ei kuulunud, kaugesse tulevikku lükkuksid.
/nginx/o/2019/09/24/12590828t1h753d.jpg)
Aare Allik Mustjala osavallakogu liige: Mustjala valla jaoks olid prioriteedid rahvamaja rekonstrueerimine, lasteaed-põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimine ja päevakeskus-pansionaadi väljaarendamine.
Nagu ma aru saan, ei saa neid objekte käsile võtta seepärast, et nende puhul on oluline kaasfinantseerimine, see aga puudub. Eks see kaasfinantseeringu leidmine ole ikka suure valla töö. Osavallakogu ei saa siin midagi ära teha, meie oleme üksnes komisjoni rollis. Võime ju arvamust avaldada, aga reaalse töö peab ära tegema ikka omavalitsus.
See, mis alusel vald enne ühinemist esitatud nimekirjast investeerimisobjekte valib, tundub mulle üsna segane. Tunnistan, et enne ühinemist olid lootused suuremad kui praegu. Mäletan, et igale ühinevale vallale lubati raha, aga selle ühinemisraha saatus on minu jaoks jäänud segaseks. Kuhu see kõik siis läks?
Muidugi ma mõistan, et ega raha puu otsas kasva. Kust vald võiks raha juurde saada – vallale kuulub ju väga palju kinnisvara, mis niisama seisab. On see vallavalitsemiseks hädavajalik või mitte – need otsused tuleks ära teha. Mis siin oodata?