Lapsed varastasid gaasi ja tõmbasid end pilve

OHTLIK GAAS: Noorsoopolitseinik Ahto Auliku sõnul tekitab balloonist rõhu alt väljuv gaas sissehingamisel ja nahale sattudes ka külmakahjustusi. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Suvel tegeles politsei Kuressaares kümmekonna juhtumiga, kus 11–14-aastased lapsed olid joobe saavutamiseks hinganud sisse tulemasina täitegaasi.

Noorsoopolitseinik Ahto Aulik demonstreeris Saarte Hääle ajakirjanikele balloone, mille taolisi on leitud Kuressaares näiteks terviseraja-äärsete pinkide ja Suuresilla juurest. Kui politseinik gaasi õhku pihustas, väljus balloonist valge aur.

Auliku sõnul on rõhu alt vabaneva gaasi temperatuur –50˚C, mis tekitab "gaasitõmbaja" nahal ja limaskestadel külmakahjustusi. See ei ole aga siiski olulisim põhjus, miks gaasi mitte mingil juhul sisse hingata ei tohi. Butaan-propaangaas, mida teismelised kaifi saamiseks suu kaudu sisse hingavad, tekitab joobe, mis sarnaneb oma tunnuste poolest alkoholijoobega.

"Selline gaas tekitab joobe väga kiiresti, samas läheb see joove väga ruttu üle," tõdes Saaremaa vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Kadi Kindlam. "Vanemate sõnul olid päris mitmed lapsed, kes siin Kuressaares gaasi tõmbasid, oksendanud ja neil oli väga paha olla."

Nimetatud gaas tekitab organismis hapnikupuuduse, mis omakorda kahjustab aju närvirakke. Tulemasina täitegaasi sissehingamine võib lõppeda surmaga, mis saabub südame rütmihäirete, hingamise seiskumise või südametegevuse seiskumise tõttu.

2007. aastal kirjutas Eesti Ekspress 13-aastasest Kohila koolipoisist, kes pärast kaifi saamiseks sissehingatud gaasi suri. 2013. aastal tuli seetõttu elu jätta 13-aastasel Pärnu poisil.

"Saaremaal taolisi traagilisi juhtumeid siiski ette tulnud ei ole ning politsei andmeil pole ükski gaasi manustanu arstiabi vajanud," rääkis Aulik.

Gaasi tarvitanud poisid ütlesid politseile, et poes lastele gaasi ei müüda. "Samas oli noorte endi sõnul väga lihtne gaasi poest varastada, sest pisike balloon asus tavaliselt majapidamistarvete riiulis, vähemkäidavas kohas."

Iga juhtumi uurimisel võttis politsei ühendust poodidega, kust lapsed gaasi varastanud olid. Korrakaitsjad vaatasid koostöös kaupluste esindajatega üle, kuidas paigutada ohtlik kaup nii, et lapsed seda kätte ei saaks. Piirkonnapolitseinikud külastasid ka teisi Kuressaare kauplusi ja maapoode, uurimaks, kuhu ja kuidas seal täitegaasid paigutatud on.

Auliku sõnul väärivad tänu kõik ettevõtted, kes politsei pöördumistele väga kiirelt reageerisid ja kauplustes müüdavad täitegaasid ümber paigutasid nii, et lapsed neid varastada ei saaks. Näiteks viidi balloonid majapidamistarvete riiulilt kassasse, kus müüja neil pidevalt silma peal hoida saab.

Auliku hinnangul on kauplused teinud head tööd, keeldudes lastele gaasi müümast ning gaasimahuteid poodides ümber paigutades. "Kui samamoodi jätkata, on risk, et lapsed ohtlikku gaasi kätte saavad, juba üsna madal," lausus Aulik.

Politsei peab oluliseks, et vanemad kindlasti vestleksid oma lastega erinevatest joovet tekitavatest ainetest ja nende kahjulikust mõjust.

"Lisaks lapsevanematele lasub see kohustus ka kogukonnal – endale gaasi suhu pihustavaid lapsi märgates tuleb sellest kohe politseile teatada, et ära hoida võimalikke traagilisi tagajärgi," ütles Aulik.

"Gaasitõmbamine" ei ole Saaremaal siiski uus nähtus, mis mandrilt trendina Saaremaale jõudnud. Ahto Auliku sõnul tuli politseil juhtumitega, kus noored olid kaifi saamiseks gaasi sisse hinganud, tegeleda ka aastaid tagasi.