Priit Sepp ja Rainer Amur: Ärge minge petiste õnge!

Kuressaare piirkonnapolitseinik Priit Sepp ja prokurör Rainer Amur.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

"Kui tundmatu helistaja pakutud investeerimisvõimalus tundub liiga hea, et tõsi olla, siis see tõenäoliselt tõsi ei olegi," hoiatasid Kuressaare piirkonnapolitseinik Priit Sepp ja prokurör Rainer Amur Kadi raadio saates "Keskpäev" inimesi kelmide eest.

Saatejuht Tõnis Kipper: “Olen kuulnud, et meil on petiseid jälle liikvel. Kes meil praegu inimesi petavad?”

Sepp: Need petised räägivad vene keelt. Kust riigist nad täpselt pärit on, seda praegu ei oska öelda. Pettuse sisu on selline: vene keelt rääkivad mehed ja naised helistavad Saaremaa inimestele, pakuvad neile uskumatult soodsa hinnaga investeerimisvõimalusi, kuid tõenäoliselt keegi sealt kunagi seda raha kätte ei saa.

Meil Saaremaal on selliste telefonikõnede kohta viimastel nädalatel laekunud juba üle kümne teate.

Mis see pakkumine endast täpsemalt kujutab?

Sepp: Helistajad pakuvad soodsat investeerimisteenust. Ehk siis: anna meile raha, meie kasvatame seda väga kiiresti. Kui on saadud juba inimese meiliaadress, näidatakse tema veenmiseks ka pilte, kuidas ja kui kiiresti see raha kasvab, ja soovitatakse veel rohkem raha investeerida.

Kas selgitatakse, kus see raha peaks kasvama ja kust see kasum tekkima?

Sepp: Räägitud on erinevatest kasvukohtadest, näiteks krüptovaluutasse investeerimisest. Bitcoin´id on vaid üks nimetus, tegelikult on ju sadasid nimetusi, mida maailmas kasutatakse. Eestis küll ei ole ühtegi krüptoraha väljamakseautomaati, Soomes aga on.

Ehk siis: nad helistavad, teevad mulle selgeks, et peaksin haarama kinni sellest äärmiselt soodsast investeerimisvõimalusest, mis avaneb mulle tõenäoliselt vaid korra elus. Mis summadest siin jutt käib?

Sepp: Esimesed pakkumised peaks olema paarisaja euro kanti. Kui esimene summa on juba üle kantud, siis sellega asi ei piirdu, vaid inimene võib nõus olla igasuguste teenuste – näiteks dokumentide tõlkimise – eest juurde maksma.

Ja millal ma peaksin siis hakkama rikkaks saama, kas ka seda lubatakse?

Sepp: Jah, on isegi välja öeldud kuupäevad, mil on võimalik raha kätte saada. Paraku seda raha ei tule.

Kas praegu juttu ajades räägime pettasaamise ennetamiseks või on keegi juba õnge läinud?

Sepp: Saaremaa puhul saame rääkida valdavalt siiski ennetamiseks, kuigi aasta alguses üks sarnane lugu Saaremaa elanikele varalist kahju tõi. 

Kui me aga Eestit tervikuna vaatame, siis varalist kahju on saanud nii Tallinna, Viljandi kui ka Narva  inimesed. On alustatud ka kriminaalmenetlusi.

Ka mulle on kaks korda helistatud. Kõigepeal tekkis mul küsimus, kas petistel on mingi eeltöö tehtud? Miks ühele helistatakse ja teisele mitte?

Sepp: Praegu ei oska me öelda, mille järgi see valik on tehtud. 

Ühel hetkel, kui kurjategijad kätte saadakse, saab nendelt küsida, kuidas see valik täpselt tehti. Minule tundub, et tegemist on internetist avalikult kättesaadavate numbritega.

Olen kuulnud, et selliseid asju on tehtud varemgi ja seaduslikult. Miks te arvate, et need, kes nüüd helistavad, just petised on? Aga äkki neil on head kavatsused?

Sepp: Lugedes neid kirjavahetusi ja seal toodud ettekäändeid, on ikkagi alust arvata, et tegemist on petistega. 

Seaduslikud investeerimisettevõtted on leitavad finantsinspektsiooni koduleheküljelt. Helistajatest kedagi seal registris ei ole.

 Ega need petised esimese paarisaja euroga rahule jää. Siin käib jutt ikka tuhandete eurode suurusest kahjust, mille väärtuses on inimesed ülekandeid teinud.” - Priit Sepp

Kas helistajad end kuidagi ka tutvustavad?

Sepp: Oma nime nad ikka ütlevad – kui seda teed, paistad usaldusväärsem. Kas see inimene ka tegelikult seda nime kannab, seda muidugi väga ei usu.

Kui inimene on oma raha siiski ära andnud ja ootama jäänud, millal tal esimesed kõhklused ja kahtlused tekivad, et äkki on ta petta saanud?

Sepp: Ega need petised esimese paarisaja euroga rahule jää. Siin käib jutt ikka tuhandete eurode suurusest kahjust, mille väärtuses on inimesed ülekandeid teinud. Ka see ei ole takistus, kui raha otsa saab. Võetakse ka laenu, isegi kiirlaene, et investeerida. 

Kui rääkida erinevatest kelmustest, on inimesed isegi oma majadele hüpoteeke seadnud. See on äärmiselt tõsine asi. Kahjud on tavalistest vargustest võrreldamatult suuremad.

Kuidas peaks inimene käituma, kui talle selline kõne tehakse? Mina jätsin selle tähelepanuta – pakutakse ju telefonitsi tihtipeale midagi müüa.

Sepp: Kui on sellise kõne kellaaeg ja telefoninumber, millelt see kõne tehti, tuleks teatada politsei infotelefonile 612 3000. Isegi kui varalist kahju ei ole tekkinud, ootame infot just seetõttu, et saaksime teisi inimesi hoiatada, missugused petuskeemid liikvel on.

Kui inimene on varalist kahju juba kannatanud, tuleks pöörduda kas politseijaoskonda või helistada lühinumbril 112.

Kui suur tõenäosus on pettasaanul oma raha kätte saada või on ta sellest igaveseks ilma?

Amur: Kui kahju on juba tekitatud, siis lahendatakse asi läbi kriminaalmenetluse. 200 eurot on piir, millest alates hakkab kriminaalasi. Kui senisest praktikast näiteid tuua, ulatuvad need summad selleks ajaks, kui inimene politsei poole pöördub, juba tuhandetesse.

Mina ei ütleks aga, et oma raha kättesaamine täiesti lootusetu on. Võib-olla on raske jõuda inimeseni, kes selle kõne tegi. Kindlasti on aga võimalik jõuda isikuteni, kes seda põhitegelast abistavad. 

Ehk siis keegi peab olema andnud petistele oma kontosid mingi summa eest kasutada. Ka neid isikuid on võimalik karistada kuriteole kaasaaitamise eest. Väide, et ta ei teadnud, et tema kontot kuritegelikul eesmärgil kasutati, ei ole ju usutav. 

Tean juhtumeid Eesti Vabariigis, kus neid kaasaaitajaid on karistatud. Üritame alati neid vaheetappe välja selgitada, tehes selleks ka rahvusvahelist koostööd, et teada saada, kellele need kontod välisriikidest kuuluvad ja kuhu raha sealt edasi liikus. 

Ehk kunagi jõuavad tehnika areng ja rahvusvaheline koostöö ka sellisele tasemele, kus saame ka need "pead" kätte. Riigid peavad sellesse aga kõik koos panustama. Praegu võtame kaasuse haaval ning jagame seda infot ka rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Paraku on selliseid inimesi, keda on küll hoiatatud: see on kelmus, ära mine kaasa! Tema aga ei kuula ja jääb oma rahast ilma.” - Rainer Amur

Rääkides neist konkreetsetest kõnedest, mis nüüd tehtud on – kas see on rahvusvaheline või Eesti-sisene asi? Kas helistaja on "prügikala" Eestist, "haid" ujuvad aga ringi teisel pool maakera või kus iganes?

Sepp: Tavaliselt kuuluvad sellised pettused organiseeritud kuritegevuse pärusmaale. Tehnilised vahendid on kurjategijatel päris head ja oma jälgi üritatakse peita, et võimalikult keeruline oleks hiljem tuvastada. 

Näiteks võib kõne tulla Eesti numbrilt. Kui kõne katkeb, helistab sama hääl juba Leedu või Prantsusmaa numbrilt. Narva kolleegide sõnul on tulnud kõnesid isegi New Yorgi numbrilt.

Amur: Isegi kui kelmused on vormilt erinevad, on nende sisu sama: veenva jutuga isikud kasutavad ära kergeusklikke inimesi, et neilt raha välja meelitada.

Sepp: Sarnane on ka see, et ohvriks langenud inimesed ei kipu nendest pettustest politseid teavitama. Piinlik on ju!

Igasugu petistest ja pettustest on räägitud aastaid, aga ometi inimesed ei õpi!

Amur: Ehk keegi siiski õpib. Paraku on selliseid inimesi, keda on küll hoiatatud: see on kelmus, ära mine kaasa! Tema aga ei kuula ja jääb oma rahast ilma.

Tagasi üles