Keskväljaku põhiprojekti esindaja: süüdlaste asemel otsigem lahendust
Pingpong kesklinna uputuse teemal

Liivakotid Vaekoja ümber.

FOTO: Raul Vinni / Saarte Hääl

​"Praegu tundub mulle, nagu proovitaks Kuressaare kesklinna uputusprobleem lahenduse otsimise asemel enda kaelast kellegi teise kaela veeretada," ütles Kuressaare keskväljaku põhiprojekti koostanud Projekt Kuubis OÜ esindaja Merylin Rüütli Kadi raadiole.

Projekt Kuubis OÜ esindaja Merylin Rüütli

FOTO: Erakogu

Meie koostasime Kuressaare keskväljakule põhiprojekti. Tellija tegi põhiprojektile ekspertiisi, mis tunnistas projekti kõigile nõuetele vastavaks. Seejärel toimus ehitus-projekteerimishange, kus tööprojekti koostamine jäi hanke võitja kohustuseks.

Mis on kogu selles loos kõige rohkem segadust tekitanud – me räägime erinevatest lähteandmetest. Need andmed, mis tellija ja kohalikud võrguvaldajad meile andsid, on teised, kui need lähteandmed, mille põhjal on nüüd tehtud see ekspertiis, millega üritatakse väita, et projekt on olnud vigane.

Ekstreemsete oludega ei arvestatud

Seega – kõige suurem möödarääkimine selles asjas on, kas ekstreemseid ilmaolusid oleks kohe alguses pidanud ette nägema. Kui tellija oleks selle ise meile ülesandeks seadnud, oleks seda projektis arvesse võetud. 

Kui ekspertiisiga tutvusime, selgus, et lähteandmed ei olnud samad, mis meil projekti tehes.”

Kuna arvestati tavapäraste kehtivate normide ja nõuetega ning ekstra ekstreemsete oludega ei arvestatud, siis ekspertiisi tulemused ei olegi võrreldavad sellega, mis on projektis. Kõnealuse projekti on üle vaadanud niivõrd suur hulk erialaeksperte, et see on vist üks väheseid projekte Eestis, mida on nii põhjalikult üht- ja teistpidi uuritud. 

Selge on see, et seal vaekoja juures see probleem on. Selge on, et see olukord tuleb lahendada. Selliseid ettepanekuid oleme ka ise teinud, et oleme ka oma ekspertidega valmis seal kaasa aitama, et lahendus leida.

Probleem oli selles, et väga lühikese aja jooksul tuli väga suur hulk sademeid ning linna kanalisatsioonisüsteem ja torude mõõdud olid sellised, et ei võtnud kogu seda vee hulka vastu. 

Kui sademevee süsteemi eelvoolud saavad täis, sulguvad tagasivooluklapid, mis takistavad kaevude üleujutamist. Kui eelvooludes tekib ruumi, siis klapid avanevad teatud viitega, peale seda saab hakata vesi ära voolama. Analoog on vett täis vanniga, vanni punni eest ära võttes tühjeneb vann aeglasemalt, võrreldes sellega, kui vett lasta tühja vanni, kuigi veehulk on sama. 

Süsteemist tulenev probleem

Tegelikult on kogu see Kuressaare linna sademeveeprobleem oluliselt suurem ja komplekssem, kui praegu paistab. Ka vallavalitsus ise oli suvel seda meelt, et kogu linna kanalisatsiooni- ja sademeveesüsteem tuleb läbi uurida, sest uputused olid mitte ainult vaekojas, vaid ka mujal. See on aga suuresti süsteemist tulenev probleem.

Mõistan vaekoja omaniku muret. Praeguses olukorras aga aitaks ainult see, kui proovida leida sinna võimalikult kiiresti selline lahendus, mis väldiks tulevikus sarnase olukorra kordumist.

Meie neid torusid, kuhu veed lähevad, suuremaks või väiksemaks teha ei saa. Kui need on omal ajal selliste mõõtudega ehitatud, ei saa sinna keegi midagi parata. Seega seisab vallal ees üks väga suur investeering.

Lugedes Saarte Hääles ilmunud uudist ("Ekspertiis: Vaekoja uputuste taga on projekteerimisviga", 8. oktoober), tundub, et otsitakse süüdlast. 

Praegune ei ole mustvalge olukord, kus saab öelda, et see või teine on süüdi. Praegu võiksid kõik osapooled lahenduse leidmisele keskenduda. 

Kui olen varem vallavalitsusega ja vaekoja omanikuga kontaktis olnud, on mulle jäänud mulje, et ollakse valmis lahendusi otsima. Kahjuks ei ole tegudeni jõutud, vaid meedia vahendusel käib pingpong, mis minu arvates ei lahenda midagi.

Ehitati tööprojekti järgi. Abivallavanem Jaan Leivategija ise ütleb, et järelevalve ei ole tuvastanud vigu, ekspertiis ei ole tuvastanud vigu. Nüüd aga ilmub kuskilt järsku teistsugune ekspertiis. 

Õnneks saadeti see ka meile tutvumiseks. Küll alles siis, kui ajakirjandus meile selle kohta küsimusi esitama hakkas. 

Ekspertiisist selguski, et lähteandmed ei olnud samad, mis meil projekti tehes. Ehk siis: need ei olnud võrdsetel alustel koostatud. Seetõttu oli ka tulemus teistsugune.

Praegu tundub, nagu proovitaks probleem enda kaelast ära saada ja see kellegi teise kaela veeretada.

Tagasi üles