/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/25/12686957t1hcf80.jpg)
Tumala mõisa omanik Veljo Maripuu avas septembris oma valdustes putukahotelli, mis hakkab eelkõige silma oma muinasjutulise kujundusega.
Tumala mõis avas putukahotelli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maripuu sõnul on esimesed putukad juba kohal, kuid põhilised külalised saabuvad ilmselt järgmisel kevadel.
Hotelli disainis kunstnik Reimo Õun, kes on ka tuntud animeerijana nii Londonis kui ka Eestis. Kuue korrusega hotelli peasissepääs on varustatud samblavaibaga.
Katusel asub bassein ja mesilaste-herilaste-vaablaste maandumiskoht.
Samuti on hotellis klaasist sviit kärbestele ja sääskedele, kellele teadupärast meeldib klaasi taga soojas peesitada. Kuuekorruselise putukamaja esimene korrus kuulub näiteks tigudele ja vihmaussidele, kelle meelitamiseks kasutatakse lambasõnnikut. Hotellis leidub ka tuletõrjeredel, et ülemise korruse putukad saaksid tulekahju puhkemisel evakueeruda. Mõistagi kuulub eelnev kirjeldus kujutluste maailma, ent kes keelab läheneda ka tõsistele asjadele mänguliselt.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/25/12686961t1hb277.jpg)
Maripuu sõnul pärineb putukamaja ehitusmaterjal Orissaare jäätmejaamast, kust võib oma mõtete elluviimiseks leida mitmesugust head kraami.
Veljo Maripuu romantilises nägemuses on tema putukahotell paik, kus putukatel oleks mõnus ja lõbus olla. "Saadakse kokku, käib pidu ja möll," lausus hotelli peremees. "Herilased tutvuvad omavahel, muidu iga vend elab omas puuõõnes," võtab Maripuu parasjagu meisterdamist nõudnud ehitise otstarbe huumorivõtmes kokku.
Maripuu sõnul ehitatakse putukamaju liigirikkuse hoidmiseks ja eelkõige on nendest kasu linnaaedades. Tumala mõisa pargis kannab see pigem sümboolset tähendust.
“Herilased tutvuvad omavahel, muidu iga vend elab omas puuõõnes.”
Bioloog Georg Aher selgitas, et putukahotell ei pea sugugi olema mingi arhitektuuriime, vaid piisab, kui panna aianurka mõni kärgtellis või puuritud aukudega vana känd, millele on pilliroogu vahele pandud.
Selline majakene annab väga paljudele putukatele varjevõimaluse, kus nad saavad endile pesa teha ja käia aedades tolmeldamas.
Aheri sõnul võiks iga Eesti lasteaia ja koolimaja vaiksemas aianurgas olla mõni putukamaja.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/25/12686964t1h83fa.jpg)
Tegelikult võiks putukamaja olla iga kodu juures. Lääne-Euroopas näevad putukamajad sageli välja nagu miniatuursed linnumajad, mis kinnitatakse seina külge. Sellistes väikese auguga majakestes armastavad elutseda näiteks kimalased. Lääne-Euroopas on kimalaste põud väga suur. Seal lausa kasvatatakse ja müüakse kimalasi, et inimesed saaksid oma aeda panna kimalaste pesakastid ja taimed tolmeldatud.
Putukamajade idee hakkas Euroopas levima üheksakümnendatel aastatel aiapidajate ja kooliaedade eestvedamisel. Saaremaa üks esimesi putukahotelle asub Kuke külas GoodKaarma seebikoja valdustes, kümmekond aastat tagasi meisterdas selle pererahva kunstnikust sõber Saksamaalt.
Seebikoja perenaine Ea Velsvebel-Greenwood ütles, et hotell on praegugi alles ja aeg-ajalt seda uudistatakse. Kuke küla putukamaja ehitati sarnaselt Tumala omaga pigem kujunduselemendina, sest maakohas saavad putukad suurepäraselt hakkama ka ilma sedasorti abita.
Kõikvõimaliku suuruse ja kujuga putukahotelle tekkis Eestisse 2015. aastal, kui Eesti tööõpetajate seltsi eestvedamisel valmistas neid 20 Eesti kooli.