Septembris Saaremaalt kullast ehtevõru leidnud Jegor Klimovit leiutasust ilma jättes andis muinsuskaitseamet detektoristidele sõnumi: arheoloogidega koostööd teha ei maksa. Sest kui juhtute oma metallidetektoriga midagi väärtuslikku avastama, jääb teile üksnes leidmise rõõm. Riigi makstavast tasust võite suu puhtaks pühkida.
JUHTKIRI: Kas üksnes tänust piisab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab, et palju kasulikum on tegutseda omapäi. Iga omapäi tegutseja ei pruugi aga maapõuest päevavalgele toodud esemeid sugugi riigile anda, vaid müüb need hoopis sellele, kes kõrgemat hinda pakub. Nii võivad aga Eestist välja rännata esemed, mis pakuksid meie ajaloo uurimise seisukohast uut ja/või olulist infot. Ning mille olemasolust ei pruugi keegi peale ostu-müügitehingu osaliste midagi teada.
Muinsuskaitseamet tugineb Klimovit leiutasust ilma jättes senisele praktikale ja kehtivale regulatsioonile. Vahest siiski vajaks nii üks kui ka teine muutmist? Seadused pole ju ometi kivisse raiutud.