Lastekaitsespetsialist: laste väärkohtlemine ei ole "peresisene asi"!

FOTO: Andrus Peegel

"Saaremaa valla lastekaitsjateni jõuab igal aastal üle kümne juhtumi, mis seotud laste seksuaalse väärkohtlemisega," tõdeb Saaremaa vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Kristi Mägi-Sepp. "Samas – kui palju võib olla selliseid juhtumeid, mis kunagi politsei ega lastekaitsjateni ei jõua? Kindlasti palju rohkem."

See, et Saaremaa kogukond on väike, võib väärkohtlemise juhtumite ilmsiks tulekut nii soodustada kui ka takistada. On neid, kes arvavad või koguni teavad, et täiskasvanu last väärkohtleb, ent silma siiski kinni pigistavad, sest "kuidas sa oma tuttava peale ikka kaebad?".

Tuleb ette ka selliseid juhtumeid, kus perekond tegelikult teab lapse väärkohtlemisest – olgu siis tuttava või lausa oma pereliikme poolt –, kuid omavahel lepitakse kokku, et "sellest" ei räägita. Laps ehk isegi eemaldatakse hädaohust, ent seda teemat rohkem ei puudutata, kuna juhtunu on "peresisene asi". Niimoodi väärkohtlejat säästes ja kaitstes ei mõelda aga, kuidas väärkohtlemine lapsele mõjub.

Lastekaitsjana rõhutan: kui tekib kahtlus, siis tuleb asja kindlasti uurida. Tõsi, alati kahtlused kinnitust siiski ei saa. Isegi kui märgid lapse käitumises viitavad väärkohtlemisele, võib lapse iseäralik käitumine olla tingitud hoopis millestki muust.

Laps kui objekt

Lapse seksuaalse väärkohtlemise alla lähevad kõik ilmingud, mis kahjustavad lapse seksuaalset puutumatust.

Last kasutatakse seksuaalse objektina tugevama osapoole vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Lapse seksuaalne väärkohtlemine on lapse ahvatlemine eale sobimatule seksuaalkäitumisele (näiteks räägib täiskasvanu omaenda seksuaalelust); pornograafiliste lehtede või videote vaatamine koos lapsega; pornograafilise materjali nähtavale jätmine lapsele vaatamiseks; lapse palumine või sundimine, et ta puudutaks täiskasvanu suguelundeid; lapse ahvatlemine või sundimine seksi harrastama jne.

Laps ei pruugi väärkohtlemisest esialgu aru saada. Hiljem aga ei oska või julge ta alati sellest rääkida. Lapsepõlves läbielatud väärkohtlemine kahjustab ja traumeerib inimest ning võib teda mõjutada kogu elu. Häbi, süütunne, viha, hirm, nõrk eneseväärikus ja enesepõlgus on vaid vähesed väärkohtlemise tagajärjed.

Lapsepõlves läbielatud väärkohtlemine kahjustab ja traumeerib inimest ning võib teda mõjutada kogu elu."

Seksuaalselt väärkoheldud last on raske ära tunda, kuid see on võimalik. Märkideks võivad olla meeleolumuutused, rusutus, toitumishäired, rahutus, unehäired, oma keha peitmine mitmekordsete riiete alla (ka magama minnes) ning muutused käitumises: täiskasvanulik seksuaalne käitumine, teistest eraldumine, enesetapuähvardused ja -katsed, enese lõikumine, uimastavate ainete rohke kasutamine, palju seksuaalsuhteid jne.

Euroopas langeb seksuaalse vägivalla ohvriks umbes üks laps viiest. Lastel on raske juhtunust rääkida. Täiskasvanud peavad selle vaikuse murdma.

Kuidas jõuda selleni, et lapsed ise saaksid aru, mida tohib ja mida mitte, et nad oskaksid öelda ei ja rääkida juhtunust turvalisele täiskasvanule? Et juba algstaadiumis võtta ära võimalus väärkohtlemiseks. Üks võimalus on tõsta laste teadlikkust lastega tegelevate spetsialistide kaudu.

Tulge koolitusele!

18. november on Euroopas laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev, mis tänavu on suunatud laste teadlikkuse tõstmisele ja seksuaalvägivalla lõpetamisele.

18.–20. novembrini korraldabki koolitus- ja nõustamiskeskus Kena MTÜ koostöös Tervise Arengu Instituudi, Saaremaa vallavalitsuse, prokuratuuri ja politseiga Saaremaal koolitusi laste seksuaalse väärkohtlemise probleemi teadvustamiseks. Nende koolitustega tahame nii lastega töötavatele spetsialistidele kui ka kohalikule elanikkonnale anda teadmise probleemi olemusest ja tõsidusest ning julguse märgata (!) ja sekkuda. Teadlik lapsega töötav spetsialist teab, mida märgata, ja oskab ka kahtluse korral õigesti käituda.

18.–20. novembrini toimuvad laste seksuaalse väärkohtlemise teemalised koolitused kolmes maakonna koolis. 

Kell 10–11.30 räägib lastevastastest seksuaalkuritegudest Lea Pähkel Põhja ringkonnaprokuratuurist. Sümptomaatikast ehk sellest, mida märgata ja kuidas käituda, samuti Lastemaja tegevusest abistaja ja ennetajana kõnelevad kell 11.45–13.15 Anna Frank-Viron Põhja Lastemajast ja Angelyca Vaerand Põhja prefektuurist.

Kell 14 astub kuulajaskonna ette Silja Piir – aasta inimeseõpetuse õpetaja 2017. Tema teema on seksuaalkasvatus koolitundides. Kell 16.30 tutvustab Anneli Tõru sotsiaalkindlustusametist lasteabitelefoni 116 111 tööd.

Ootame teid koolitusele teile sobival päeval: 18. novembril Kuressaare gümnaasiumis, 19. novembril Saaremaa ühisgümnaasiumis või 20. novembril Orissaare gümnaasiumis.

18. ja 19. novembril on kavas ka kaks lühemat koolituspäeva – Kuressaare Ristiku lasteaias ja haiglas. 18. novembril kell 13 Ristiku lasteaias algaval koolitusel räägib lastevastastest seksuaalkuritegudest Lea Pähkel Põhja ringkonnaprokuratuurist. Sellest, mida väärkohtlemise korral märgata ja kuidas käituda, samuti Lastemaja tegevusest annavad ülevaate Anna Frank-Viron Põhja Lastemajast ja Angelyca Vaerand Põhja prefektuurist.

19. novembril kell 15 algab samasisuline koolitus Kuressaare haiglas meditsiinitöötajatele. Julgustame nii lapsi kui ka täiskasvanuid väärkohtlemise juhtumeid märkama ja neist teada andma. Kui tekib kahtlus, et laps võib abi vajada, tuleb helistada numbril 116 111. Lisainfo: www.lasteabi.ee.

INFO

Koolitustele saab end registreerida 14. novembrini SIIT.

Tagasi üles