Orissaare memmede reilender jõuab naiste tantsupeole

VILJAKAS TANTSULOOJA: Kogenud tantsujuht Anne Keerd on aastate jooksul seadnud tantse nii noortele kui ka vanadele ja selle eest ka korduvalt tunnustatud. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Orissaare eakate tantsurühm Jaaniroos esitas laupäeval Jõgeval tantsuloomekonkursi lõppvõistlusel "Ämma reilenderit" nii meeleolukalt, et Anne Keerdi loodud tants võitis vanaemade kategoorias esikoha ja jõuab ka järgmise naiste tantsupeo repertuaari.

Tegu pole siiski mitte spetsiaalselt selle konkursi jaoks loodud teosega, vaid tantsuga, mille Anne Keerd pani kokku juba 2017. aasta alguses toimunud tantsuloomevõistluse "Saarlane tantsib" tarbeks. Tookordsel rahvakultuuri keskuse ja Saaremaa rahvakultuuriseltsi korraldatud konkursil "Ämma reilender" 36 konkurendi hulgas auhinda küll ei pälvinud, kuid jõudis Saare maakonna tantsupeo repertuaari ja on publikule suurel väljakul ette tantsitud.

Anne Keerd möönis, et ilmselt aitas tunnustuse saamisele kaasa asjaolu, et tants on Jaaniroosi memmedel hästi jalas ja nad võivad seda kasvõi une pealt tantsida. Aga tants ise on samuti tore ja krapsakas.

"Me ei saanud kahjuks võistluse lõpuni olla, kuna kiirustasime praamile, aga minu kõrval istus tunnustatud tantsujuht Maire Udras ja tema ütles, et see on nii lahe tants, vahva karakteriga ja naised tantsivad suure lustiga. Ilmselt see lust ja meeleolu, mida naised edasi andsid, oli üheks suureks boonuseks, miks just see tants välja valiti," rääkis ta.

Sotsiaalmeedias kättesaadavast videost on kõigil huvilistel võimalik Jaaniroosi häälekat etteastet oma silmaga üle vaadata. Keerdi sõnul arvati, et tantsijate kilkeid võinuks esinemise ajal rohkemgi olla. "Mina ütlesin, et saare naiste kombel kilgatakse täpselt seal kohas, kus vaja on," muigas ta.

Oma kategooria võit tähendab seda, et "Ämma reilender" peaks olema kahe aasta pärast toimuva kolmanda naiste tantsupeo repertuaaris. "See on looja jaoks suur asi. See tähendab, et tants hakkab elama ja läheb mööda Eestit laiali, kuna rühmi, kes seda tantsima hakkavad, on päris palju. Ma usun, et mõnele rühmale jääb see ka hiljem repertuaari. See on ehk isegi kõige tähtsam – siis ta elab edasi. Ja selle mõttega kõik tantsuloojad ju tantse teevad."  

Saarlaste loomingust pääses Jõgeva konkursi lõppvooru ka Virge Varilepa ja Reet Sillavee tants "Saare naine", mille esitas TTÜ naisrühm Kuljus, kuid millele seekord auhindu ei jagunud.

Jõgeva naistetantsude konkursi eesmärk oli leida uusi tantse kolmanda Eesti naiste tantsupeo "PereLugu" repertuaari. Konkursil võisid osaleda tantsud, mis on loodud eesti rahvamuusikale, rahvamuusika töötlusele, eesti autorite muusikale ning lähtuvad eesti rahvatantsu põhisammudest ja tantsutraditsioonidest. Oodatud olid tantsud naisrühmale, neiduderühmale, memmederühmale, solistile ja tüdrukuterühmale (1.–5. klass). Tants pidi olema originaallooming ning ei tohtinud olla varem auhinnatud.

Võistluse eelvooru saabus 88 videot, millest žürii tegi esmase valiku. Lõppkonkursil tuli esitusele 46 tantsu, neist 7 tüdrukute tantsud, 8 vanaemade tantsud, 20 naistetantsud, 10 neidude tantsud ja üks solistide tants. Žüriisse kuulusid Ülle Feršel, Kaja Kivi, Ülo Luht, Vaike Rajaste, Kärt Vuks.

Kolmas Eesti naiste tantsupidu toimub 13. juunil 2021 Jõgeval. 

KRAPSAKAD MEMMED: Esiplaanil (vasakult) Helle Vaho, Meeli Väli, Tiia Luhaäär, Ulvi Rand ja Malle Tarvis Jõgeva lõppvõistlusel. Foto: Jõgeva vallavalitsus

“Ämma reilender” on just parajas tempos

“Ämma reilenderi” tantsuks seadmine tuli Anne Keerdi sõnul mõneti isegi hädavajadusest – nimelt ei ole memmede rühmadele just ülearu palju tantse loodud. Osa neist on liiga kiired, teised jälle liiga aeglased, mis teeb repertuaarivaliku keeruliseks. “Minu memmed ei taha aeglaseid tantse eriti tantsida – nendes on temperamenti ja kerget jalga veel päris palju sees. 

Neil on vaja teistsugust repertuaari ja seepärast tantsibki Jaaniroos praktiliselt ainult minu loodud tantse,” rääkis Keerd.

“Ämma reilender” on just parajas tempos. “Ma ütlen ikka, et kes jõuab, see tõstab jalga ja teeb hüppe, kes ei jaksa, see astub ja tõstab põlve. 

Eks need ämmad on ju ka erinevad, ühed krapsakamad, teised aeglasemad, karakterid on kõigil erinevad,” märkis Keerd. Ta lisas, et ei aja taga täpset põlvekõrgust ega perfektset pöiasirutust, vaid tähtis on sisemine sära, mis esinemisel välja tuleb. 

Kuna memmed pole mitte ainukesed Keerdi hoolealused, siis käib tantsujooniste tegemine tal läbi kogu aastaringi. “Iga minu rühm saab sel aastal uue tantsu,” lausus ta. Ja rühmi on Anne Keerdil kokku 15.

Kõige värskem tants sai äsja valmis Viirelinnu rühma 6.–7. klassi tantsijatele, laual on joonised põhikooli lõpuklassi rühmale jõulupeo kava jaoks. Nende tantsude tempodest rääkides ütles tantsujuht, et mida nooremad, seda rohkem tuleb tempot ja auru sisse panna, “et ei oleks aega unistada”. “Ikka kiired lood ja praegu hakkab ka üks jõulupolka tulema,” selgitas ta.