Ehkki Saaremaa Lihatööstuses kaks veidi erinevate ülesannetega tehnoloogi juba töötab, vajatakse neile lisaks veel ühte, kes oskaks kaasa rääkida ka tootearenduses.
Lihatööstuses saab tööd tehnoloog-tootearendaja
Tosin aastat tehnoloogina töötanud Ivi Pajussaar sattus selle töö peale isa soovitusel. Toona õppis Ivi parasjagu Tallinna Ülikoolis hoopis midagi muud, kui ühel päeval ilmus ajalehes artikkel, et Saaremaa Liha- ja Piimatööstus otsib stipendiaate. “Et saadavad õppima enda kulu ja kirjadega lihatoodete tehnoloogiat ja mu isa ütles, et mine!” meenutab ta.
Ivi mõelnud seepeale, et ei tea sellisest asjast küll midagi. “Aga siis sain suveks siia tööle ning sügisest olingi juba koolis ja õppisin lihatoodete tehnoloogiat,” tähendab ta.
Juba õpingute ajal tööle
Õpingud vältasid kaks aastat – Ivi alustas Õisus, aga lõpetas hoopis Olustveres. Juba õpingute ajal tegi lihatööstus Ivile tööpakkumise ning noor hakkaja naine võttis selle vastu.
“Rohkem ma edasi õppima ei läinud ja ma ei kahetse, et ei läinud,” kinnitab ta. Õpingud Õisus ja Olustveres käisid nagunii maaülikooli materjalide alusel, õppeprogramm oli sisuliselt sama ning seega ei näinud ta edasiõppimisel suuremat mõtet. “Nii ma siia sattusin ja olengi nüüd siin olnud,” nendib ta.
Lihatoodete tehnoloogi töö on tema sõnul raske, ent täielikult rutiinivaba. “Iga päev on erinev. Mitte kunagi ei tea, mis ees ootab, ja see on põnev,” kinnitab ta.
Ehkki palju on tööd ka paberitega ja arvuti taga, on alati võimalus, et kui ta just parasjagu arvuti taga istuda ei taha, saab minna tootmispoolele. “Ise saan varieerida,” sõnab ta.
“Aga mulle meeldib kvaliteet ja see, et inimese lauale jõuab täiesti ohutu toode.” - Ivi Pajussaar
Ivi töötab näiteks välja erinevaid norme ja vastutab selle eest, et lihatooted, mis inimeste toidulauale jõuavad, oleks parimad võimalikud. Vastutus on tegelikult tohutu – juba tööstusesse sisse tuleva liha vaatab just tema üle, kas see sobib või mitte. Kui tootmises on juhtunud midagi, näiteks on vorsti sisse sattunud konditükk, on jälle tehnoloog see, kes asub “luuresse”, kuidas selline asi juhtus, ja peab välja töötama ennetava tegevuse, et vältida kõrvalekaldeid. Samuti meeldib talle oma töö juures see, et töö käib inimestega ehk tegemist pole üksinda nokitsemisega. “Alati on meeskond olemas ja töökaaslased on mul toredad,” kinnitab ta.
Inimene, keda lihatööstus juurde otsib, on küll samamoodi tehnoloog kui Ivi, aga tema hakkab muu hulgas ka koos peatehnoloog Malle Mägiga töötama retseptuuri kallal. “Minule see loominguline pool ei sobi, peaksin väga pingutama. Aga mulle meeldib kvaliteet ja see, et inimese lauale jõuab täiesti ohutu toode,” nendib Ivi Pajussaar.
Uuel, lihatööstuses tööd saaval lihatoodete tehnoloog-tootearendajal peab olema erialane haridus toiduainete tehnoloogia alal, ta peab tundma ka valdkonna seadusandlust, oskama võõrkeeli ning olema valmis väljakutseteks.
Tööülesannetest puudust pole
Tööülesandeid saab tal olema palju. Tehnoloog-tootearendaja jälgib ettevõtte tehnoloogilist protsessi ja tootearendusega seotud tööd, töötab välja uusi tooteid ja juurutab need tootmisesse. Toote juurutamisel tuleb koostada märgistusalane info, mis tuleb esitada pakenditel, ja tagada selle nõuetekohasus.
Ühtlasi peab ta suutma juba olemasolevaid tooteid järjepidevalt täiendada ja tagama nende kvaliteedi, tuleb välja töötada ka uusi tehnoloogilisi protsesse.
Retseptuuri alusel tuleb kontrollida tootmis- ja tehnoloogilisi protsesse ning koostada normtehniline dokumentatsioon, kontrollida osakondades kasutatavat toorainet ja ka valmistoodangut.
Vähem tähtis ei ole ka tööohutusalane järelevalve, süstemaatiline sisekontroll, ettepanekute tegemine ohutusjuhendite täiustamiseks ja ajakohastamiseks, puuduste esinemisel nende likvideerimine vastavalt kehtivale seadusandlusele. Ent ülesandeid on veelgi, mille kõigega tehnoloog-tootearendaja kohapeal tuttavaks tehakse.
Töökoht asub Kuressaares ning üks oluline pluss on asja juures, et vajadusel pakub lihatööstus uuele töötajale tuge ka elamispinna otsimisel.