Keskkonnaministeerium: trahvikoll on mull

Vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel möönis, et vallal puudub info, kui palju Saaremaal liigiti kogutud jäätmetest jõuab ringlusse.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Keskkonnaministeeriumi teatel ei ole töös ühtki eelnõu, mis näeks ette Eesti võimaliku prügitrahvi katmise valdade-linnade eelarvest.

"On eksitav põhjendada prügiveo hinnatõusu sedaviisi," ütles keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais Saarte Häälele. 

Ta märkis, et Euroopa Komisjon on tõepoolest kunagi selle soovituse teinud ja sel teemal on arutelusid peetud. Viimati kevadel, kui ringlussevõtu edendamiseks pakkus ministeerium ühe lahendusena ka sanktsioone omavalitsustele. 

"See meede laiemat toetust osapoolte seas ei leidnud, mistõttu seda töös ei ole," kinnitas Soomlais.

Selleks, et ringlussevõtu mõõtmine omavalitsuste kaupa oleks kiire, lihtne ja läbipaistev, on Soomlaise sõnul vaja teha muudatusi jäätmevaldkonna andmehalduses. "Selleks on vaja aega ja rahalisi vahendeid, mistõttu nende muudatuste elluviimine ei ole lähiajal võimalik. Enne selle eelduse täitmist ei saa panna omavalitsustele ka rahalist vastutust ringlussevõtu eest," sõnas ta.

Ometi just ähvardava prügitrahviga Saaremaa vallavalitsus äsja lõppenud jäätmeveohanke hüppeliselt tõusvaid hindu põhjendas. 

Nüüd püüab vallavalitsuse keskkonnaosakond väidet pehmendada. 

Erinevad põhjused

Osakonna juhataja Bert Holm märgib, et hinnatõus on kombinatsioon vähemalt viiest erinevast põhjusest.

Samas tulenesid need kõik kokkuvõttes soovist jäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu jõuliselt suurendada ning nõnda vähendada valla prügitrahvi riske. 

Sellele oli rajatud ka veohanke hinnaloogika, mille kõverusele juhtis tähelepanu septembris hanketingimused vaidlustanud OÜ Prügimees.

Ettevõte viitas, et erinevate jäätmete veoteenuste hindade jäik sidumine suunab pakkujat tegema suhteliselt kõrget segaolmejäätmete veo hinnapakkumist. 

Vaidlustuskomisjon leidis aga, et seda tuleb "käsitada konkreetse riigihanke eripärana, mis ei aseta ühtegi pakkujat liigselt kehva positsiooni" ja vaidlustust ei rahuldanud.

Seepeale esitatigi valla prügivedaja hangetele pakkumised, mis tõstavad kohati hinda kaks korda. Vald soovitab hinna kujunemise kohta uurida prügiveofirmadelt, kuid Prügimees ja Ragn-

Sells pole teemat kommenteerinud. "Vallavalitsuse selgitus hinnatõusu kohta on piisav ja meil ei ole midagi lisada," teatas Prügimehe juht Riivo Asuja

Saaremaa vallavolikogu liige, endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles, et kui Eesti peaks tõesti prügitrahvi saama ja see omavalitsuste kraesse lükatama, saab seda laiali jagada vaid elanike arvu järgi. Sest raske on ette kujutada metoodikat, mis valdade kaupa suudaks määratleda jäätmete ringlussevõtmise protsendi. 

Eeldatava prügitrahvi suurusena on nimetatud 100 miljonit eurot. Kui see omavalitsuste elanike arvu järgi ära jagada, jääks Saaremaa valla kanda 2,4 miljonit. Sõltumata sellest, kui usinalt me jäätmeid sorteerime ja kui kõrget jäätmeveohinda maksame.

Tamkivi sõnul tuleb pigem vaadata suurt pilti ja muret tunda, mida liigiti kogutud jäätmetega peale hakata ja kuidas nende reaalne ringlussevõtt tagada, sest tooraine turg on väga ebakindel. 

Hiina prügiturg kaob

Euroopa pakend on seni läinud suures osas Hiinasse, aga pole välistatud, et see võimalus peagi kaob. Siis tuleb kõik ise ümber töödelda, kuid kõige tõenäolisemalt jõuab materjal Tamkivi hinnangul lõpuks ikkagi põletusse.

Vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel möönis, et vallal puudub info, kui palju Saaremaal liigiti kogutud jäätmetest jõuab ringlusse. "Meil on kavas 2020. aastal teha põhjalikumad arvutused liigiti kogumise ja ringlussevõtu kohta," sõnas ta. 

2017. aasta andmed näitavad tema sõnul, et kogus, millest 50% ringlussevõttu arvutada, oli 8859 tonni – segaolmejäätmeid 5022 tonni ja liigiti kogutud jäätmeid 3837 tonni. 

Kuna segaolmejäätmete ringlussevõtt on tema sõnul pea võimatu, siis saab selles osas rääkida vaid liigiti kogutud jäätmetest, mida jäätmete kogumassist oli 43%. Kuid ka sellised jäätmeid saab ringlusse võtta vaid osaliselt, nii et protsent on veelgi madalam.

Alates 1. veebruarist 2020 haldab OÜ Paikre / OÜ Prügimees Kudjape ja Maasi jäätmejaamu uutel tingimustel. Nende järgi tuleb suunata ringlusse vähemalt 95% vanapaberist, 90% biojäätmetest, pakendite ja segaolmejäätmete taaskasutatavast osast vähemalt 50%.

Koppeli sõnul on aga oluline vahet teha taaskasutusel ja ringlussevõtul. Taaskasutus toimub ka Iru jäätmepõletusplokis, samuti on taaskasutus jäätmekütuse tootmine. Kumbki pole aga ringlussevõtt. Viimane tähendab, et jäätmetest tehakse uued tooted. Näiteks plastikgraanulid uute kilekottide tootmiseks.

Euroopa Liidu jäätmedirektiivi järgi tuleb liikmesriikides juba aastaks 2020 ringlusse võtta ja korduvkasutada vähemalt 50% olmejäätmetest. Eesti sai nõude täidetud tänu arvestusmetoodika muutmisega skeemitamisele, aga see on vaid ajapikendus.

Tagasi üles