ERKI AAVIK: Kas saarlastele kõlbab sakste vana?

Praegu lendab Saaremaale ja Hiiumaale Transaviabaltika

FOTO: Jüri Norkroos

"Saarlased on "siiskid inimesed" ja lennuühendus võiks ka hea välja paista, mitte ainult tehnilistele nõuetele vastata," kirjutab muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.

Huvitav oleks teada, kui paljud saarlased on täiesti paiksed? Et ei käi üldse mandril ega Hiiumaal ega kuskil mujal? Ja siis veel need, kes käivad nii harva, et kah peaaegu ei käi? Küllap neid ikka on ning järgnev lugu ei paku neile praktilist huvi. Ei paku neilegi, kes teevad kaugemaid retki autoga ja bussiga ning siis mõistagi ka praamiga.

Kliendil peaks olema õigus otsustada, millist teenust ta tellida tahab. Ja nii ongi!"

Eluliselt – ja peaaegu et sõnasõnaliselt – on see lugu huvitav lennureisijatele. Ajalehes saab see lugu avaldatud sellepärast, et tegu on saarlastele pigem au ja uhkuse küsimusega – miks peaks saarlastele kõlbama sakste vana ja veel ükskõik kui vana?! Jutt käib muidugi lennukist, millega me valitsejate arvates peaksime järgmistel aastatel oma Tallinna sõidud tehtud saama. Ja ega neid lendajaid tegelikult nii vähe ka ole, kaasaelajatest kõnelemata!

Lennuk olgu noorem kui 20 aastat

Erki Aavik

FOTO: Erakogu

Täpsemalt on küsimus selles, miks andis riigihangete vaidluskomisjon ehk vako õiguse leedulaste lennufirmale Transaviabaltika. Leedulased ei olnud rahul, et saarlastele ühenduse pidamiseks pakutav lennuk peab olema noorem kui 20 aastat.

Seda otsust on ERR-i uudisteportaalis asjatundlikult kommenteerinud vandeadvokaat Kadri Matteus. Tema artikkel on küll hea, kuid valdavalt juriidilist keelepruuki kasutades kirjutatud, seetõttu püüan toimunut maakeeli üle ütelda.

Saaremaa vallavalitsuse algatusel ning majandus- ja taristuministri vahendusel seati maanteeameti riigihankes Kuressaare lennuühenduse pakkujale tingimuseks, et "... teenuse osutamiseks pakutava lennuki tootmisaasta [peab] olema 2000 või uuem". 

Põhjuseks arvati, et võrdlemisi uue lennuki kasutamine "... loob nii sotsiaalset kui ka majanduslikku väärtust", loodeti suuremat kasutusmugavust ja töökindlust. Lühidalt öeldes – saarlased on "siiskid inimesed" ja lennuühendus võiks ka hea välja paista, mitte ainult tehnilistele nõuetele vastata.

Lisaks veel keskkonnahoiu asjaolud: väiksem müra, vähem CO2, mis ju samuti saarlaste heaolu puudutavad.

Hanke koostajad bürokraatialõksus

Transaviabaltika vaidles vastu, et "... lennuki tootmisaasta ei ole kuidagi seoses selle lennukiga osutatava lennuteenuse kvaliteediga ega aita saavutada muid hankija eesmärke (Saaremaa sotsiaalmajanduslik areng, keskkonnahoid)". Teoreetiliselt, tehniliselt ja juriidiliselt, samuti Euroopa Liidu vastavatest normidest ja praktikast leidubki sellele väitele tuge, kuigi terve mõistus ütleb, et uuem lennumasin peaks ju ikka kindlam ja tavapäraseid arenguid arvestades ka mugavam olema.

Vaidlust lahendades pidi vako seadusetähte järgides protesti rahuldama. Nüüd võib jääda mulje, et peamegi tont teab kui vana kosuga lendamisega leppima, aga asi ei ole siiski nii.

Taas tervet mõistust kuulates arvame, et Euroopa Liidu ja teiste tarkade dokumentide peale vaatamata peaks ju asja korraldajal ehk kliendil olema õigus otsustada, millist teenust ta tellida tahab. Ja nii ongi! 

Hanke koostajad arvatavasti lähtusidki tervest mõistusest, kuid sattusid bürokraatialõksu. 

See lennuki vanuse nõue ei olnud igal pool, kus vaja, puust ja punasena üle korratud ning Transaviabaltika lõi lõksu kinni. Ning, nagu öeldud, pidi vako saagi selles lõksus heaks kiitma. 

See aga, nagu kirjutab ka Matteus, ei tähenda, et peamegi sakste vanaga – ja ei tea kui vanaga! – lendama hakkama. Komisjon annab oma otsuses maanteeametile isegi selge vihje, mida teha, et ikkagi uuemaid lennukeid pakutaks ja seega ka kasutataks. Küllap see vihje ka kohale jõuab ning parandatud hankesse jääb lennuki vanuse (ehk nooruse!) nõue sisse.

Kes tahab ja viitsib asjasse süveneda, sellele järgmised juhised: hanke nimi riigihangete registris on "Tallinn–Kuressaare–Tallinn lennuliinil avaliku liiniveo teostamine ning teenindamine".

Vako otsuse leiab sealtsamast jaotise "Vaidlustused" alt ning vandeadvokaat Matteuse artikli portaalist www.err.ee.

Tagasi üles