Nõukaaja võimud jõulude kui kodanliku ja kirikliku püha tähistamist ei sallinud ja nende aset täitsid rahvakalendris jõuludele järgnevad näärid ning aastavahetus, mis nn punaste pühade kõrval oli aasta pidulikumaid ja rõõmuküllasemaid sündmusi.
Tellijale
VANA KULD JA RETROGALERII ⟩ Mis need näärid muud olid, kui nõukaaja aseaine jõuludele!
Kalurikolhoosis Saare Kalur läinud sajandi kaheksakümnendatel aastatel kunstilise juhi ametit pidanud Rein Orn märgib, et kuna toona jõule tähistada ei tohtinud, pidasid asutused enne aasta lõppu alati maha suure ja vägeva nääripeo. "Põhisuund oli see, et aasta lõpus pidi toimuma palju üritusi ja kontserte, et see jõulude värk nagu ära summutada ja rõhutada just aastavahetust, vana lõppemist ja uue tulekut," lausub ta.