/nginx/o/2019/02/13/12127152t1h45b6.jpg)
"Pimeduses, millesse Kuressaare nädal enne jõule mattus, oli minu jaoks midagi sümboolset," kirjutab ettevõtja Tarmo Virki, kes pool tundi pärast elektrikatkestuse algust astus üle keskväljaku raekotta arutelule Saaremaa ettevõtluskeskkonna ja innovatsiooni arengukava üle.
Suure osa jaoks ettevõtlusest on elektrivarustus siiski kõige A ja O – tooted ei valmi ilma vooluta, ilma elektrita jääb innovatsioon paberile.
"Saaremaa on uuenduste katselava, mis toetab uute tehnoloogiate, algatuste ja lahenduste loomist ning rakendamist, kohalike ressursside väärindamist, nutikate töökohtade lisandumist ja kaugtöötamist," kirjeldab arengukava mustand tulevikuvisiooni. Peamised küsimused on siiski pigem seotud sellega, kuidas see visioon reaalsuseks muuta.
Ettevõtjana ja praegu ka Edukontorist kaugtööd tegeva ajakirjanikuna puudutab suur osa sellest visioonist mind isiklikult. Edukontor ja selletaolised ühiskontorid on 21. sajandi maailmas üks võtmeteema, et asukohavabad töökohad võiksid saarele kolida.
Lisaks nendele saarele pere kaupa tee leidvatele inimestele on arengukavad optimaalne platvorm suuremate plaanide seadmiseks. Kus sünnivad need sajad uued töökohad lähema aastakümne jooksul, kui me ei ole enam võimelised Hiina või Valgevene odavusega konkureerima?
Arengukavas on kesksel kohal ka maailmas üha suuremat tähelepanu koguvad rohemajanduse teemad. Meie traditsioonilist oskusteavet arvestades on selle potentsiaal olemas kogu saarel – mitte ainult Kuressaares, vaid ka näiteks endistes vallakeskustes, kus on täna reaalne oht jääda endisest selgemalt ääremaaks.
Innovaatilised rohemajanduse ettevõtted, nimetagem nende tegevusala siis rohe-, bio- või ringmajanduseks, loovad praegu juba esimesi kümneid töökohti ja kasvuvõimalused on tegelikult piiramatud. Võimalusi kohaliku loodusvara väärindamiseks on veel palju. Oleks ainult ettevõtjaid, kes need üles korjavad. Lisaks otsesele tootmisele on kindlasti palju kasutamata võimalusi looduse ja turismi ühildamises. Meil on mõned looduskeskused, kus juhatatakse inimesi matkaradadele, aga näiteks saare taimed ja maitsed on siiani jäetud osaks mõne restorani menüüs. Avatud talude päevade populaarsusest võiks ehk järeldada, et nõudlust on saare maitsete juurde pääsemiseks ka aastaringselt või vähemalt läbi suve.
Kilekotivaba saare unistusest on peokõnedes tore rääkida, aga arengukavas peatutakse suurema pildi juures, rõhutatakse säästva arengu põhimõtteid ning ringmajanduse edendamist. See on teema, mis vestlustes kohalike noorte ettevõtjatega kirgi kütab – kuidas jõuda selleni, et tootmisjääke üldse ei oleks? Millised uued tooted võiksid jääkidest sündida? Kas erinevate tootjate jääkidest võiks koos sündida uusi tooteid? Oksad, okkad, ürdid, pilliroopuru – mis nendest võiks tulevikus saada? Looduslikud materjalid uue lähenemisega ning uues vormis on kindlasti üks Saaremaa tuleviku tõmbenumbreid.
Arutelu jooksul taastus Kuressaare kesklinnas elektrivarustus. Pikemas perspektiivis on elektri varustuskindluse kasvatamine arengukavas selgelt sees, rõhutades Saaremaa ettevõtjate ja saarlaste huvide teadvustamise ning kaitsmise tähtsust suhtluses riigiettevõtetega. See on kindlasti üks konkreetne teema, kus valla tasemel on võimalik Elektrilevi õiges suunas tegutsema panna. Ettevõtja vaatevinklist on ju kena, et Väikeses väinas on paigas uus liin, mis varustuskindlust teoreetiliselt kasvatab. Kui aga voolu ei ole, siis masinad ei tööta – olgu see liin seal või mitte.
Selle kohta, mis veel võiks arengukavas paremini olla, saab aadressile vald@saaremaavald.ee saata ettepanekuid 3. jaanuarini. Platvorm valla ja ettevõtjate visioonide kokkusobitamiseks saab sellest arengukavast kindlasti – miks siis mitte seda õiges suunas tõugata?
/nginx/o/2017/09/13/12097661t1h8974.jpg)