AJA LUGU ⟩ Ostukaart ja talongid – nõukaaja lõpuagoonia

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Talongide väljastamise järjekord Kuressaare kultuurimajas 1990. aastal.
Talongide väljastamise järjekord Kuressaare kultuurimajas 1990. aastal. Foto: MATI OOLUP / SAAREMAA MUUSEUM

Kuigi Nõukogude riik lubas vähemalt sõnades oma töörahva elu-olu pidevalt parandada, hindas enamik inimesi heaolu siiski pigem poelettide järgi. Poeletid aga tühjenesid 1980-ndate aastate lõpus sürreaalse kiirusega.

Toona käibis kalambuur, et Nõukogude Liit on saavutanud sotsialismi kolm olulisimat võitu: vähevõitu, kehvavõitu ja kallivõitu. Vaatamata plaanimajandusele ei suutnud riik tagada inimestele piisavalt tarbe- ja toidukaupu.Talongiajastu viljastajaks võib pidada Mihhail Gorbatšovi juunipöördena tuntuks saanud karskuspoliitikat, ämmaemandaks aga karskuspoliitika tõttu ohjeldamatult lokanud puskariajamist. Seadlus “Joomarluse vastu peetava võitluse tõhustamisest” jõustus 1. juunil 1985. 1988. aasta kevadeks oli mitmes liiduvabariigis suhkruvaru otsakorral ning ostuturistide hordid tulvasid Eestisse.

Suhkrupalavik ja moosimured

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles