Üürimaja parkla tuleb 500 meetrit kaugemale
Arhitekti sõnul on see naeruväärne JOKK-skeem

Planeeritav üürimaja.

FOTO: SH

Saaremaa valla ja Ogremor Holdingu ehitatava üürimaja puuduvate parkimiskohtade probleem kavatsetakse klaarida poole kilomeetri kaugusele rajatava parklaga.

Üürimaja plaanib Saaremaa vald koos eraettevõttega ja KredExi toega rajada Kuressaarde Kitsas tänav 16 kinnistule. Hoone projekt näeb aga parkimiskohti ette vähem kui majas kortereid. Jutt käib rohkem kui kümnest puuduolevast parkimiskohast.

See on tekitanud küsimusi nii naaberkinnistu omanikus kui ka arhitektides, kelle hinnangul hakatakse autosid sellisel juhul parkima piirkonna kitsastele tänavatele. Keeruliseks teeb olukorra ka see, et praegu kasutavad kinnistut parkimiseks ka ümberkaudsete majade elanikud. Uue hoone valmimisel jäävad ka nende autod seisuplatsita.

Reeglite järgi tuleb arendajal tagada parkimisvõimalus 500 meetri raadiuses, mida vald teha kavatsebki. Parkla on plaanitud Veski tänavale piirkonda, kus asub Sadamaait.

Parklad Veski tänavale

Saaremaa abivallavanem Marili Niits ütles, et rajatavasse parklasse peavad teoreetiliselt ära mahtuma need autod, mis maja hoovi ei mahu.

Veski tänav on seal piirkonnas parkla rajamiseks lähim koht, tõdes vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juht Mikk Tuisk. Tema sõnul on üsna selge, et Kitsa tänava inimesed oma autosid nii kaugele jätma ei hakka ja need pargitakse kas Kitsa tänava äärde või lähedalasuvasse Kitzbergi tänava parklasse. Tuisk märkis, et Kitzbergi parkla leevendaks autoparklana ka lossihoovi suurürituste parkimisprobleemi. 

Arhitekt Terje Truumaa sõnul selline lahendus Kitsa Kodu parkimiskohtadena tööle ei hakka, vaid on pigem linna parkimiskohtade üldise arvu suurendamine. 

"Kitsa ja Pargi tänava parkimisprobleem jääb seega püsima, õigemini öeldes kujuneb pärast Kitsa Kodu valmimist ikka suureks probleemiks," arvas Truumaa. 

Tema sõnul tuleks ehituse hea tava ja Kuressaare linna seniste hästi töötanud parkimislahenduste põhimõtete kohaselt lahendada parkimisprobleemid uute rajatavate korterelamute puhul korterelamu krundil või spetsiaalselt selleks rajatud kinnise parklaga, aga mitte linna avalikul parkimisalal.

Pandora laeka avamine

"See on vastutustundetu Pandora laeka avamine," ütles Truumaa kujuneva olukorra kohta, kus  rajatavatele korterelamutele vajalike parkimiskohtadena hakatakse ametlikult tunnustama linna avalikke parklaid ja tänavaid. Seda lisaks hoonestustiheduse liigsele tõusule. 

Kuressaarde Kitsale tänavale rajatava üürimaja projekti kogumaksumus on 1 905 600 eurot ja KredEx katab kohaliku omavalitsuse elamufondi arendamiseks mõeldud investeeringutoetusega sellest summast poole. Hoone ehitamiseks kulub 1,8 miljonit eurot, ehitise projekteerimiseks oli ette nähtud 84 000 eurot.

Kitsas 16 projekteeritava hoonega on olnud mitmeid probleeme. Kuressaare linnas tegutsevad arhitektid on avalikult tauninud, et hoonele ei korraldatud arhitektuurikonkurssi. Samuti ei vastavat projekt planeeringus lubatule. Praegu ollakse projekti graafikust maas, kuid vallavalitsus on varem kinnitanud, et hoone valmib projekti lõpptähtajaks ehk 1. jaanuariks 2021.

Arhitekt Tuuli Org: see on järjekordne naeruväärne JOKK-skeem

Lisaks vanalinna muinsuskaitseala nõuetele tuleb siinkohal arvestada ka ajalooliselt miljööväärtusliku kuurordiala iseloomulike joontega – valdavalt puitarhitektuur, piirkonnale iseloomulik haljastus, tagaplaanile nihutatud parkimisalad ja majandusõued. Veski tn ja Pargi tn nurga katmine täielikult parklaga on täiesti sobimatu, domineerima peab jääma pargiäärse hoonestusega haakuv uushoonestus. Piirkonna märksõnaks võiks siin olla  - romantilisus.

Veski tänavale parkla ehitamisega põhjendada Kitsa tn elamu parkimisnormatiivi vähendamist on järjekordne naeruväärne jokk-skeem: keegi ju ei arva, et Kitsa tn elanik hakkab oma autot parkima Veski tn parklas.

Räägitakse rahvastiku kahanemisest, autode arv seevastu tundub kasvavat. Vanalinn ei ole sisuliselt enam vaadeldav, tänavavaateid pildistada on üsna võimatu, domineerivad tänavate ääres parkivad autod. Ka uuel Lossi tänaval on parkimine ebaõnnestunud lahendusega - jällegi – esiplaanil domineerivad plekised autopinnad ( ühtne tasapind justkui võimendab autode suurust ja kogukust kõnniteedel).

Kõige selle valguses tuleb parkimisnormatiivi pigem suurendada, mitte vähendada. Eriti kehtib see vanalinna ja pargiäärsete alade kohta, mis on olenemata aastaajast täis parkivaid autosid.

Paraku hakkab silma ka mõningane hoolimatu tendents, et mugavam on parkida tänaval kui õuel selleks ette nähtud parkimiskohal.

Tagasi üles