"Mis võiks mul olla nime Johannes Aaviku Kool vastu? Lühidalt öeldes lihtsalt see, et nii paljude tuntud vilistlaste seast on üht esile tõsta väga raske või lausa ebaõiglane," kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro.
Viljar Aro: kas kool on üks inimene?
15. jaanuar 2020, 00:22
Meie kooli kõige pikem nimi on olnud Viktor Kingissepa nimeline Kingissepa 1. Keskkool. Olid ajad... Seoses kooli muutumisega põhikooliks peab ilmselt muutuma ka nimi, kuigi üksjagu inimesi on öelnud, et nime ei peaks muutma. Sellest tulenevalt oli üks nimekonkursile pakutud variante ka Kuressaare Põhikool SÜG.
Merit Karise asjatundlikud lood ajakirjanduses oleksid olnud väga teretulnud hääletusprotsessi käigus, aga kas nüüd alustame jälle algusest? Küllap on paljud teisedki võimelised oma arvamusi avaldama ja neid põhjendama... Samas lõppotsusega kiiret ju pole –tark ei torma.
Kus me praegu oleme?
Täiesti avalikult ja kohaliku ajakirjanduse kaasabil oli võimalik esitada kõikvõimalikke nimevariante põhikooliks muutuvale SÜG-ile. Saadetud ligi sajast variandist valisid oma tosina isekeskis välja nii kooli juhtkond, hoolekogu kui ka õpilas-
esindus. Siis istuti kokku, vaieldi ja valiti lõpptosin. Hääletusandmestikus lisati igale nimele ka lühike selgitus. Toimus esimene avalik hääletusvoor, kus pidi hääletama kolme võimaliku variandi poolt.
Tulemused: 1. Kuressaare Linnakool – 48,1%; 2. Saaremaa Ühiskolleegium – 40,8%; 3. Kuressaare Hariduse Kool – 39,6%; 4. Saaremaa Ühiskool – 33,1%; 5. Arensburgi Kool – 32,7%; 6. Johannes Aaviku Kool – 29,1%.
Ülejäänud nimekandidaadid said juba oluliselt vähem hääli. Kolm populaarsemat läksid nädala kestnud lõppvooru oma saatust ootama. Tulemused: 1. SÜK ehk Saaremaa Ühiskolleegium – 45,5%; 2. KHK ehk Kuressaare Hariduse Kool – 29,1%; 3. KLK e Kuressaare Linnakool – 25,4%.
Samal ajal Saarte Hääles toimunud avalikul alternatiivhääletusel kogus samuti kõige rohkem hääli SÜK. Mis selle nime häda on? Ehk see, et "ühis-" ja "kolleegium" kõlavad nagu sünonüümid? Paraku on nii sõnade tähendused kui ka keel tervikuna ajas muutuvad ja lisaks ka inimkogemuspõhised. Küllap soovisid hääletajad praegusest koolinimest jätta alles vähemalt midagi ehk "Saaremaa" ja "ühis-". "Kolleegium" aga tundus olevat miski, mis tundub meie riigis legaalne (Tallinna Vanalinna hariduskolleegium gümnaasiumina ja Maarjamaa hariduskolleegium põhikoolina). Ilmselt mõjus ka see, et säilib omaseks saanud lühend SÜG häälduses samaväärse SÜK-i asendamisega.
Sõna "ühiskolleegium" ei tundu mulle küll mingi värdsõnana. Olgem siiski Aaviku-meelsed –ühiselt ja kollegiaalselt ehk kõik koos ja üksteist arvestavalt. Seda enam, kui vallajuhid saavad lõpuks aru, et meie HEV-maja (hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud maja – toim) on vaja korda teha.
Mis võiks mul olla nime Johannes Aaviku Kool vastu? Lühidalt öeldes lihtsalt see, et nii paljude tuntud vilistlaste seast on üht esile tõsta väga raske või lausa ebaõiglane. Võtame lahti kooli esimese ajalooraamatu väljapaistvate vilistlaste osa ja uurime, kes võiksid Johannes Aaviku konkurendid olla (minu subjektiivne valik):
- Aleksander Peter Eduard von Buxhoeveden – lõpetas kooli 1873, riiginõunik, Saaremaa maanõunik ja maamarssal;
- Ferdinand Heinmets — lõpetas 1927, tuntud füüsik;
- Nikolai Kann – lõpetas 1896, Tallinna Reaalkooli direktor, Asutava Kogu liige, haridus- ja sotsiaalminister;
- Lembit Krumm – lõpetas 1947, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;
- Ivo Linna – lõpetas 1967, valiti sajandi saarlaseks nr 1;
- Margus Lopp – lõpetas 1968, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik;
- Juhan Peegel – lõpetas 1938, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Eesti ajakirjanduse isa;
- Jüri Tuulik ja Ülo Tuulik – lõpetasid 1958, kirjanikud;
- Albert Uustulnd – lõpetas 1948, kirjanik ja laulude autor;
- Debora Vaarandi – lõpetas 1935, luuletaja.
Avades väljapaistvate õpetajate osa, saaks jätkata:
- Anna Raudkats – teadagi kes üha taaspopulaarsemal rahvatantsumaastikul.
Millegipärast ei ole seal nimetatud Püha kiriku pastorit Peter Heinrich von Freyd (1785–1833), kelle nimelist matemaatikapreemiat me juba paar veerandsajandit välja anname, kes on esimese eestikeelse matemaatikaõpiku autor ja olnud ka lühikest aega Kuressaare Linnakooli rektor. Ühtlasi peetakse teda ka esimeseks eesti luule teoreetikuks.
Ja veel – anname välja ka meie vilistlase Osvald Timmase kunstipreemiat, Paul Saagpaku nimelist inglise keele preemiat ning meie kolmandat korrust täidab meie vilistlase Eerik Haameri eeposegraafikasari.
Mõistlikku otsustamist!
Sellise ekskursiooni tulemusena võiks Johannes Aavikut kindlasti pidada meie kooli vilistlaste tipuinimeseks, aga aeg teeb oma töö ja kooli vundamendiks on juba ammu ka paljud teised – nii juba rahvusvahelisel tasandil ilma teinud õpilased ja neist võrsunud teadlased kui ka aastakümneid neidsamu õpilasi õpetanud õpetajad.
Miks ei võiks kool olla Indrek Peili, Inge Vahteri, Rita Ilvese, Mari Ausmehe või mõne teise tänase õpetaja nimeline – kõik siiani nimetatud 26 aasta õpetajat on ju seda väärt?
Sestap – jätame ühe isiku tõstatamise ja leidkem mõistlik nimi enamuse või vähemasti selle kooliga kõige suuremat kokkupuudet omavate inimeste jaoks.
Saaremaa ühisgümnaasiumi uue nime konkursi lõpptulemusena sai kõige rohkem hääli "Saaremaa Ühiskolleegium". Kooli juhtkonna, õpilas-
esinduse ja hoolekogu ühisotsusena esitangi selle nime kooli uueks nimeks alates 1. septembrist 2021.
Kooli omanikule mõistlikku otsustamist!