Maksu- ja tolliameti töötajad tegid läinud aastal Saaremaal 16 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusel määrati kokku juurde ligi 44 000 eurot makse. Nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski kohta peeti 82 Saare maakonna ettevõtte juhiga, pärast mida parandas oma maksukäitumist 30 protsenti ettevõtetest.
Ümbrikupalgamaksjad pidid tasuma makse üle 40 000 euro
Ümbrikupalgad on jätkuvalt suurim maksuprobleem Eestis. Hinnanguliselt saab Eestis töötasu n-ö ümbrikus ligi 6 protsenti töötajatest ja riik kaotab aastas seetõttu 86 miljonit eurot maksuraha. Maksuameti riskianalüüsi kohaselt on töötasudega seotud maksuriskiga 25 protsenti Saaremaal tegutsevatest ettevõtetest.
Maksuauditi osakonna üksusejuhi Airi Lepassari sõnul on Saaremaal ümbrikupalga vastases võitluses üks olulisi suundi hooajalise ettevõtluse jälgimine. "Paljud ettevõtted tegutsevadki ainult suvisel turismihooajal ja tihti käib nii kaubanduses kui ka toitlustussektoris ajutise tööjõuga kaasas ümbrikupalga maksmine," märkis Lepassar. "Samuti näeme ümbrikupalkade maksmise probleeme piirkonna ehitussektoris, mistõttu pöörame sel aastal Saaremaal kindlasti suuremat tähelepanu nii ehitusettevõtetele kui ka ehituse riigihangetele, sest oluline on, et riik ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid."
Silmas tasub pidada, et ümbrikupalga maksmisel on alati kaks osapoolt – tööandja ja töötaja. Maksuamet lähtub kontrollides sellest, et kui töötaja on teadlikult ümbrikupalka vastu võtnud või seda koguni ise nõudnud, siis vastutab töötaja töötasult kinni pidamata jäänud tulumaksu eest tööandjaga solidaarselt. "Ka Saaremaal oli eelmisel aastal juhtum, kus tuvastasime ümbrikupalka saanud töötajatel tulumaksu kohustuse, mis tuleb neil endil tasuda," lisas Lepassar.
Ameti eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust maksusüsteemi toimimisest ja ümbrikupalkade kahjulikkusest.
"Plaanime Saaremaal sel aastal osaleda kindlasti töömessil ja korraldada ettevõtjatele suunatud teabepäeva, et selgitada, kuidas oma maksuasjad korras hoida," ütles Lepassar. Muret teeb ka noorte madal maksuteadlikkus ja suurem valmisolek ümbrikupalga eest töötada, mida näitas ka viimane maksutahte uuring, kus ümbrikupalka suhtus sallivalt 60 protsenti noortest.