Ruhnus jahitud hülged jagati kogukonnale

JAHISAAK: Marek Peet koos kütitud hülgega, millest sai osa kogu Ruhnu kogukond. Foto: Erakogu

Eelmisel aastal kaks hüljest küttinud Meelis ja Marek Peet püüavad oma tegevusega elus hoida kunagist tava. Sel aastal plaanivad jahimehed esmalt aidata kaldale poegima tulnud hülgeid röövloomade minema peletamisega.

Ruhnus koos vend Marekiga kaks hüljest küttinud Meelis Peedi sõnul on veelooma tabamine saarel sündmus omaette, millest kõik igas mõttes osa saavad. “Kehtib kirjutamata reegel: mis on Ruhnus kütitud, see Ruhnu ka jääb,” rääkis Peet. Hülge liha läks kogukonnas jagamisele. Kõik, kes tahtsid, need ka said. 

Hülgeküttimist lubatakse Eestis poolest aprillist detsembri lõpuni ning lihtne neid loomi tabada ei ole. Kunagi hülgeküttimise poolest kuulsal Ruhnu saarel pole ka enam kedagi, kes vanu oskusi edasi annaks: kõik tuleb katse-eksituse meetodil selgeks saada. 

Üle-eelmisel hooajal käisid vennad samuti proovimas, aga merel loksuvast paadist ühtegi looma tabada ei õnnestunud. Loomale tuleb esmalt vaikselt paadiga ligi saada ja siis saab alles lasta, pealegi kipub tabatud loom kohe põhja vajuma. Peet kirjeldas paadist hülge laskmist nii: seisa jalgpalli peal, püüa tasakaalu hoida ja lase 100 meetrit eemal liikuvat palli. Vennad käisid laskmist tiirus palju harjutamas ja timmisid oma relvi.

Kui esimene hüljes kätte saadi, siis teine tabati juba lihtsamalt. Kogemustest õpiti. 

“Legend haiseb rohkem,” arvas Meelis Peet jutu kohta, et hüljes pidi hirmsasti haisema. Lõhn olevat talutav. Hülgeliha maitseb pigem kala järgi, on tekstuurilt loomaliha moodi tume. 

“Kõhtu sellest täis süüa just ei taha,” naeris kütt, et jätkus proovimiseks kõikidele soovijatele. Hülgelihast saab teha konservi ja vorsti, kuid seda tööd vennad kihnlaste kombel siiski veel ette ei võtnud. Võib-olla tulevikus. Hülgenahk pargitakse aga mälestuseks ära. 

Kõige väärtuslikum osa hülgest on tema rasv. Hüva kraam sulatati ja pandi tallele.  Määrdeomaduste poolest superhea ning Meelis Peedi kinnitusel täis oomega-3 õlisid, seega sissevõtmiseks samuti kõlbulik. 

Rasv haiseb tõesti vastikult ja kui sellega midagi määrida, siis käivad inimesed määritud paigast suure kaarega mööda. 

Ruhnus kütitud hülged kirjutatakse statistikasse Sõrves asuva Kaavi järgi. Seda piirkonda rendib omakorda Mõntu jahiselts, kellega ruhnlastel on hea koostöö. Järgmise aasta küttimisplaanide kohta veel selgust pole, kas lubegi antakse. Enne tuleb vaadata, mis tulemuse praegune jäävaene talv toob. “Siin on rohkem vaja mere ääres käia ja võib-olla need kotkad ja rebased hüljeste juurest eemale ajada,” arvas Meelis Peet.