Abruka rahvas ootab ilvese pagendamist

Abruka ilves

FOTO: Keskkonnagentuur

Aasta tagasi Abrukal maabunud ilvese äraviimist ootavad kannatamatult nii karjakasvatajad kui ka lemmikloomapidajad.

Abruklane Elmi Epro elab metsast paarikümne meetri kaugusel ja kardab ilvest. Vaikse ilmaga kuuleb naine mõnikord ilvese häält, looma ennast ei ole ta näinud. Usutakse, et ilves on saarel maha murdnud kaks kassi. Selline info paneb Elmi muretsema koera pärast.

Elmi kahtlustab, et ilves tuli Abrukale Sõrvest, kus möödunud talvel harvesterid öötundideni prožektorite valgel möirgasid. Hirved tahtsid seal hirmuga tuppa pageda, küllap otsis uut elupaika ka ilves. Lühikest aega püsis Sõrve ja Vahase vahel nõrk jää, mujal Abruka ümbruses jääd ei moodustunud. “Loomal peab olema miski väga halvasti, et ta nii ohtliku teekonna ette võttis,” sõnab Elmi.

Abrukal räägitakse, et aastaga on ilves maha murdnud kaks kolmandikku saare metskitsedest. Sellisel moel pole kitsi enam kauaks. Elmi Epro nägi kitse viimati juunis, varem käisid kaunid loomad sageli naise kodu juures söömas. 

Võttis teise koera lisaks

Riho Leppik

FOTO: SH

Karjakasvataja Riho Leppik võttis majapidamisse teise koera, et kaitsta vastsündinud vasikaid ja lambaid. Riho sõnul pole ilvesel mingi probleem paaripäevane vasikas maha murda ja minema lohistada. Koeri toidab karjakasvataja vanade lammastega, ise sööb noori.

Elmi tunnistab, et hirm ilvese ees tekkis tal juba 40 aastat tagasi mandrile elades. Oma silmaga nägi naine, kuidas ilves koera ründas ja selle maha murdis. Elmi sõnul olid kiskjal vägevad küünised ja kihvad. Hiljem on Elmi ilveste kohta palju hirmuäratavat lugenud. Näiteks, et ilves võib maha murda põdra ja jagu saada hundist.

Pensionieas Epro sõnul on tema eluajal saarel tegutsenud kokku neli ilvest. Neist esimene ilmus Abrukale millalgi 1950-ndate lõpus. Kiskja jõudis Vahasel murda poolsada lammast, enne kui Kuressaarest tulnud jahimehed ta maha lasid. Sellest ilvesest tehti Saaremaa muuseumile topis. Teine ilves kütiti Abruka oma jahimeeste poolt 70-ndatel. Kiskja võeti rajalt maha, ilma et keegi oleks midagi teadnud. Alles aastaid hiljem mehed tunnistasid, et selline asi juhtus ja et eesmärk oli hoida ära lammaste murdmine. Kolmanda ilvese lasi millalgi üheksakümnendatel maha üks Abruka noormees, kui kiskja talle metsseajahil ette sattus. Ka see juhtum püsis kaua aega saladuses.

Elmi ei mõista, miks keskkonnaagentuur ilvest vaatamata lubadusele saarelt minema ei vii. Jahimehed looma maha lasta ei riski, sest sellise teo eest teeb riik 3000 eurot trahvi. “Naised juba ütlevad, et palkame jahimehe ja maksame ise selle 3000 ära.”

Elmi peab kummaliseks, et riik laseb ühel kiskjal sedasi võimust võtta. “Ilves on siis tähtsam kui kõik inimesed ja loomad. Kui ta metskitsed kõik maha murrab, siis keegi ei too siia uusi kitsi ja nemad ei uju ka ise üle.”

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp, kes käis hiljuti Abrukal ilvese jälgimiseks ülesseatud rajakaamerat üle vaatamas, kinnitab, et loom elab endiselt saarel. Metskitsede arvukus pole aga mehe sõnul sugugi alla käinud, vaid kitsi jäi kaamerasilma ette tunduvalt enam kui eelmisel korral.

Intelligentsed loomad

Kübarsepp ei usu, et ilves vasikaid murrab ja neid siis kusagile minema lohistab. Ilves kaalub tunduvalt vähem kui vasikas ja pole võimeline endast oluliselt suuremat looma kusagile vedama. Igatahes on see Kübarsepa sõnul vägagi küsitav järeldus. 

Abruka veised liiguvad, kuis jumal juhatab, rajakaamera ette sattus neid ülepäeva. 13 aastat šoti mägiveiste pidamist kõrvalt näinud Kübarsepa sõnul on “šotlased” suhteliselt metsikud loomad. “Täit ülevaadet saada, kes kuskil poegib või ära kaotab, arvestades, et mõnel aastal on vasikate suremus päris suur, on üsna keeruline.”

Marko Kübarsepa sõnul on suured kiskjad piisavalt intelligentsed, et vältida kokkupõrget mitmesajakilose ja agressiivse lehmaga, kes oma maimukest kaitseb. Milleks riskida ilvesel olukorras, kus mets on täis toitu – kährikuid ja rebaseid ja metskitsi.

Kübarsepa sõnul võiks ilvese saarelt äratoomine tulla kõne alla juba kevadel ja maksta umbes 10 000 eurot. Summa pole just väike. “See ei ole “kiss-kiss-kiss” kassi äratoomine, et panen puuri ja viin minema,” räägib ta. Ilvese kinnipüüdmine tähendab kulusid anesteesiale, puuride transpordile ja päevaraha neile, kes öösiti peale passivad. Inimesed, kes ilvese püügiga tegelevad, küsivad 200–250 eurot tööpäeva eest. “Kui kellelgi on arusaam, et metsloomade püük on midagi sellist, mida saab tasuta või pooleldi tasuta, siis see on vale mulje,” tõdeb loodusmees.

Kübarsepa sõnul ettevalmistused ilvese Abrukalt äratoomiseks käivad. “Kastide kohaletoimetamine peaks olema märtsikuu teema.”

Tagasi üles