VEEREMÄE ELANIK ⟩ Linna prügiveokorraldus maale ei sobi!

Prügivedu.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

“Lugupeetud vallaametnikud, te ei tea maaelust mitte ööd ega mütsi, aga püüate kehtestada seadusi, mis kehtiksid ühtemoodi linnas ja maal,” kirjutab prügiveokorraldusest Veeremäe küla elanik Svedlanna Truverk.

Svedlanna Truverk

FOTO: Sander Ilvest / Saarte Hääle arhiiv

Iial poleks ma võinud ette arvata või uneski näha, et hakkan vanuigi ajaleheveergudel ühe ametnikuga kemplema. Aga eks ma ole nüüd nagu veidi kohustatudki oma eelmise arvamusloo “Miks tühjendada pooltühja konteinerit?” (Saarte Hääl, 8. veebruar) kommentaari peale vallaametnik Katrin Koppelilt omakorda vastama.

Üks räägib aiast, teine aiaaugust! Mina palun tellimusel konteinerite tühjendamist, vallavalitsuse jäätmete peaspetsialist soovitab ühist segaolmekonteinerit kogu külale.

Nagu öeldud, on meie külas ammu kõik nii, nagu peab – on üks ühine lukustatud segaolmejäätmete konteiner, avalikud pakendi- ja vanapaberikonteinerid (ilmselt tulevad pärast 1. märtsi muudatused, sest enne kasutasid ka kortermaja inimesed ühist segaolmekonteinerit). Kõik võivad selles ise veenduda valla kodulehel saaremaavald.ee/jaatmemajandus. Sealt leiab interaktiivse Saaremaa kaardi – Saare maakonna avalikuks kasutamiseks olevad jäätmete vastuvõtukohad. Väga huvitava kogemuse osaliseks saate igal juhul, kui sellega tutvute.

Veeremäed pole olemas?

Kes ei ole geograafias eriti tugev, sellele ütlen ette, et Tagalahe ääres, kus on kirjas “pakendipunkt Veere”, peaks tegelikult olema “Veeremäe”.

See nimi on veel üks näide, kuidas kõrgemalt poolt surutakse peale üht seadust, seda ise mitte täites. Peaaegu pool aastat, 2017. aasta alguses, kogusime allkirju, vaidlesime meie küla nime üle. Kaht ühesuguse nimega küla ei tohi ju ühes vallas olla. Võit jäi siiski teisele Veere külale Tornimäe kandis. Meie Veere külas polnud piisavalt elanikke ja see ei omanud tähtsust, et küla külje all asub rahvusvaheliseks liikluseks avatud Veere sadam.

Nüüd selgub – peale kõige muu –, et meie küla on vist mingi strateegilise tähtsusega punkt. Kui avad internetis lehekülje peatus.ee ja soovid busside marsruute või kellaaegu leida, siis sellist kohta nagu Veeremäe ei eksisteeri. Sama selgub Kuressaare bussijaamas. Seinal on kõik marsruudid kaunilt reas, aga Veeremäe – sinna küll keegi ei saa sõita.

Astud bussi, valideerida saad, kui ütled oma sihtpunktiks Veere. Tegelikul Veerel polevatki bussipeatust. Teeäärsed viidad alates Kuressaarest juhatavad ikka Veerele, mitte Veere sadamasse. Erandiks on kaks Veeremäe viita – kummaltki poolt külla sisenemisel.

Arusaadav ja mõistetav – kaks aastat on ikka hiiglama lühike aeg suures vallas muudatuste täide viimiseks. Olematult külalt ei saaks jäätmete sorteerimist nõudagi...

Minul aga jäi infotunnist ikka veel midagi hingele kripeldama. Korteriühistutel peab olema kolm konteinerit: segaolmejäätmete, vanapaberi- ja biojäätmete konteiner. Maal, alevikus on mõnes kohas ruumi biojäätmete kogumisauna või kompostikasti jaoks, kuid seda mitte reeglina. Kihelkonnal küsitigi, et kui näiteks ühel korteriühistu korteriomanikul on eemal, vallale kuuluval maatükil väike peenramaa, kas ta siis võib biojäätmed sinna kompostida. Ja kuigi valla jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel enne ütles, et eriti ei sekku korteriühistute tegemistesse, siis siin ta vastas, et võib ikka. Kui aga kõigil korteriühistu liikmetel sellist võimalust pole, siis ei tohi.

Sorteerigem ikka arukalt!

Kui aga korteriühistul on võimalus kompostida, siis, palun väga, saatke sellest komposterist või kompostiaunast või kastist foto koos aadressiga valla jäätmete peaspetsialistile. Siis saab korteriühistu vabastuse, pole vaja konteinerit muretseda ja jäätmevedaja ei pea tulutult hakkama seda taga otsima. Nii me saame ehk veel ühe hariva interaktiivse kaardi valla kodulehel juurde, vinge!

Uus jäätmekorraldus nõuab korteriühistutelt vanapaberi kogumiseks konteinerit, mitte aga eramajadelt. Eramaja omanik võib hakatada ajalehega tule pliidi või ahju all põlema, korteriühistu aga seda ei tohi, kuigi meil on samuti ahiküttega maja. Võib-olla peaks ahjust-pliidist ka pildi saatma, ei tea.

Seni tasuta (tellimisel) tühjendatavad avalikud sinised vanapaberikonteinerid viiakse aga poole aasta jooksul minema. Miks? Meie avalikesse konteineritesse võib/võis kogu Tagamõisa poolsaare rahvas taaskasutatavaid jäätmeid tuua. Seda võimalust kasutasid nii  Undva kui ka Kõruse küla inimesed.

Kuulge, lugupeetud vallaametnikud, te ei tea maaelust mitte ööd ega mütsi, aga püüate kehtestada seadusi, mis kehtiksid ühtemoodi linnas ja maal.

Meie kortermajas (12 korterit, viis alalist elanikku) olen ainus, kelle postkasti potsatab tellitud ajakirjandus. Reklaamidest võib kleepsuga postkastil iga kell ära öelda. Ja te tahate, et ma 12 nädala jooksul saaksin äraandmiseks mingi hulga vanapaberit kokku? Võtke, palun, veel aega oma jäätmeveokorraldust korrigeerida.

Neil inimestel, kel pole avalikku konteinerit lähedal, soovitate vabatahtlikult (pole kohustuslik), väikese tasu eest pakendeid ära anda. Ometi on nende pakendite eest juba tasutud. Mitu korda peaks inimene tahtma ühe asja eest maksta, olgugi vabatahtlikult?

Meie endine vallavanem Raimu Aardam, kes juhib praegu valla arengu ja külaelu komisjoni, on väga kursis meie endise Kihelkonna valla külade eluga. Miks ometi pole valla jäätmete peaspetsialist võtnud teda koos komisjoniga konsultandiks eelnõu koostamisel? Võinuks näiteks ka praktiliselt läbi sõita kogu Tagamõisa poolsaare majapidamised – prügiveoautol. Kohe oleks pilt selgem olnud.

Kordan veel kord – keegi pole jäätmete sorteerimise vastu, kuid tehkem seda arukalt!

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles