ENNE JA NÜÜD Kuidas Mustjala mees seikles Ameerikas

Copy
MAAILMA KATUSEL: Vello-Ivar ja Mari Kald New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse tipus. Aasta oli 1988. Tornid hävisid terrorirünnaku tagajärjel 11. septembril 2001.
MAAILMA KATUSEL: Vello-Ivar ja Mari Kald New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse tipus. Aasta oli 1988. Tornid hävisid terrorirünnaku tagajärjel 11. septembril 2001. Foto: Erakogu

"Lendasime New Yorgist Salt Lake Citysse. Ameerika ühel suuremal lennuväljal pidime ümber istuma. Kui olime läbinud ligi kilomeetri jagu koridore ja jõudsime juhatatud väravani, ootas ees tühjus. Kas jäime hiljaks, oli esimene mõte. Lõin jalaga vastu maad ja vandusin kõva häälega: "Kurat!" Üks lennujaama töötaja mõistis kohe, et midagi on valesti, vaatas meie pileteid ja juhatas siis õigele rajale," räägib Vello-Ivar Kald, kuidas ta 32 aastat tagasi Ameerika Ühendriikidesse jõudis.

Välismaal on Vello-Ivaril sugulasi rohkem kui Saaremaal. Kuid nende juurde sai sõiduloa alles siis, kui raudne eesriie möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate lõpul rebenema hakkas, ütleb ammune kuressaarlane, kes sündinud Mustjalas, töötanud omaaegses Saaremaa autobaasis veerand sajandit ohutu liikluse insenerina ning seejärel pühendanud ligi paarkümmend aastat tööle kindlustusfirmades. 

"1988. aastal õnnestus mul abikaasaga New Yorgis külastada ka Eesti peakonsulit Ernst Jaaksonit, sugulased olid kohtumise kokku leppinud. Nõukogude Eesti kodanikel ei soovitatud Eesti Maja külastada. Sellest meid enne ka instrueeriti. Ometi julgesime selle käigu keelule vaatamata ette võtta. Vestlesime Jaaksoniga poolteist tundi. Siiani kahetsen, et pilti ei teinud. Ausalt öeldes kartsin, sest vahelejäämise korral oleks mu välissõitudele kriips peale tõmmatud," räägib reisimees.

Tagasi üles