/nginx/o/2020/03/03/12985972t1he789.jpg)
“Kas meil on Saaremaal oma vaikiv ajastu, kus kõike räägitakse ainult tagatubades?” kirjutab vallakodanik Toomas Kasemaa, kes ei ole vallavanemale andnud mandaati nimekirja mitte avaldada.
Teave, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi?*
Saaremaa vallavalitsus ei soovi avaldada vallavalitsuse korraldatud avalikele üritustele kutsutute nimekirju. Põhjenduseks vallavanemale antud mandaat.
Mulle tundub, et meil on avaliku võimu teostamise kriis. Kriis aga on olukord, mis nõuab muutmist või muutumist.
Oma töö tõttu olen avalikku infot jaganud aastaid. Kindlasti on asju, mida ei saa kohe avalikkusega jagada, kuid need asjad on õigusriigis määratletud.
Näiteks ei saa kindlasti avaldada delikaatseid isikuandmeid, mis on seotud sotsiaalteenuste osutamisega või sotsiaaltoetustega. Kellel on missugune puue, elu muutnud negatiivne sündmus ja missugust abi talle antakse. See piirang kaitseb meie nõrgemaid ühiskonnaliikmeid.
Samuti on kaitse all eraelu. Sel teemal olen ka ajakirjanduses ning ajakirjandusega piike murdnud. Kusagil on nähtamatu piir, mille taga lõpeb rahva teadmisvajadus avaliku elu tegelase elu kajastamise ja sama inimese eraelu puutumatuse osas. Ei soovi ju keegi meist, et tuntaks haiglaslikku huvi, kellega sa väljaspool tööaega ning mitte maksumaksja raha eest suhtled ja kellega mitte ning mis eesmärgil.
Praegusel juhul ma aga ei usu, et asi oleks nõrgemate ühiskonnaliikmete või inimeste kaitsmises. On ju vastuvõtt vallavalitsuse võimalus näidata, kes nende hinnangul väärib erilist tunnustust Saaremaa vallas. Inimesed, kes panustavad meie igapäevaellu kogu oma energia ja pühendumusega. Või on nimekirja koostades just nende väärtushinnangutega vastuollu mindud?
Mind häirib poliitikute leige suhtumine. Vallavalitsuse on ametisse määranud volikogu, kes aga pole kahjuks suudki avanud. Volikogus on opositsioon – jällegi ei kuule neilt midagi? Kas meil on Saaremaal oma vaikiv ajastu, kus kõike räägitakse ainult tagatubades? Ootaksin mingitki reaktsiooni, kas siis poolt või vastu.
Praegu on kahjuks ainukesed avalikkuse õiguste eest võitlejad ajakirjanikud. Minu tunnustus neile seekord. Olukord ongi hapu ning käärimise lõpetamiseks on vaja puhast vett ja õhku. Soovin teile pikka meelt, et te teemat ära ei unustaks homme, ülehomme ega ka järgmistel aastatel.
Salastusloori tõttu jääb mul üle ainult spekuleerida ja loota, et vallavalitsus ei tunnista vastuvõtu nimekirju teabeks, mis kirjeldab vallavalitsuse ja kutsutud külaliste vaimseid ja füüsilisi kannatusi.
*Viide Avaliku teabe seadusele §15 lg 1 p 15.