Planeeringute pikad menetlusajad peletavad ettevõtjaid investeerimast

POLE MIDAGI TEHA: Katrin Kuuse sõnul koordineerib planeerimisalast tegevust seadus, millele vastavalt on sätestatud kindlad menetlusetapid.

FOTO: Kristina Kretova/Saarte Hääl

Riigikontrolli tehtud analüüsist selgus, et viiendik ettevõtjatest on pikaks venivate planeeringuprotsesside tõttu jätnud investeeringu tegemata.

Analüüs põhines Eesti kaubandus-tööstuskoja ja riigikontrolli koostöös 159 ettevõtja hulgas tehtud küsitlusel. Ettevõtjad ei taha omavalitsustelt rahalist toetust, vaid ratsionaalset ja argumendipõhist suhtlemist planeeringute ja lubade menetlemisel, selgub riigikontrolli analüüsist.

Saarte Hääl vestles mitme Saaremaa ettevõtjaga ning enamiku nende arvamus ühtis analüüsi tulemustega. Kõik lehega vestelnud on viimastel aastatel teinud või soovinud teha suuri investeeringuid, kuid põrganud kokku planeeringumenetluse keerukuse ja ajamahukusega. "Ametnik võiks olla ka veidi patrioot," märkis üks ettevõtja, viidates, et tegelikult võiks omavalitsus olla paindlikum ja seista Saaremaa elu arengu eest. Teine ettevõtja nentis, et lõpuks ta väsis omavalitsusega suhtlemisest ja loobus investeeringu tegemisest. 

Ettevõtja nentis, et lõpuks ta väsis omavalitsusega suhtlemisest ja loobus investeeringu tegemisest.

Kolmas ettevõtja ütles, et menetlused venivad, kuna hästi palju on vaja igasuguseid kooskõlastusi. 

Lisaks on planeeringute puhul tihti väga palju erinevaid huvigruppe, sealhulgas tihti poliitilisi. Nende surve alla ei taha ilmselgelt sattuda ükski kohaliku võimu esindaja ning seetõttu on hoiak ebalev ja protsess venib. Ettevõtja arvates võiks võimuesindajate tegutsemine olla konkreetsem. 

Saaremaa vallavalitsuse planeeringuspetsialist Katrin Kuusk tõdes, et  planeerimismenetlus on seaduse järgi tehtud piisavalt pikaks.

Menetlusele kulub tema sõnul aega näiteks avalikkuse vastuseisu ja ametiasutustega kooskõlastamise tõttu. Mõningatel juhtudel on venimise põhjuseks arendaja palgatud planeerija, kes viivitab menetlustoimingute tegemiseks vajalike detailplaneeringute esitamisega.

Kuhu kaob aeg? 

Planeerimisalast tegevust koordineerib planeerimisseadus, millele vastavalt on sätestatud menetlusetapid. Detailplaneeringute menetluse pikkus oleneb sellest, kas planeering on üldplaneeringuga kooskõlas või mitte. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul tuleb lisaks kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust, korraldada detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja erinevalt tavalisest menetlusest on avaliku väljapaneku aeg 14 päeva asemel 30 päeva.

Kuna planeerimismenetlus on avalik, peab kohalik omavalitsus planeerimismenetlusest teavitama avalikkust ning korraldama planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Lisaks tuleb teha koostööd ametiasutustega, kellel on detailplaneeringu kooskõlastamiseks (või kooskõlastamata jätmiseks) aega 30 päeva. Lisaks ametiasutustele on igaühel õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada planeeringu kohta arvamust. Tulenevalt eelnevast teevad planeerimismenetluse pikemaks avalikkuse vastuväited planeeritava tegevuse kohta. Valla ülesandeks on leida erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahendus ja aidata kokku leppida kõigile sobivas lahenduses. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb detailplaneering esitada heakskiitmiseks rahandusministeeriumile, kes peab korraldama osapoolte ärakuulamise ja seejärel langetama otsuse 60 päeva jooksul detailplaneeringu esitamisest arvates. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles