"Eestlane on end ikka uhkusega pidanud lugemisaltiks rahvaks – pea igas kodus on raamatuid täis riiulid. Kas aga teame ka seda, et oma kirjakeele oleme saanud kiriku kaudu?" küsib Kuressaare Laurentiuse koguduse abiõpetaja Tiina Ool.
Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust
"Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust…" kirjutab Hando Runnel. Esimene katkendlikult säilinud eestikeelne raamat on Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Katekismuse koostas arvatavasti Wanradt, teda abistas ja tõlkis raamatu eesti keelde Koell. Teost trükiti 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari ja selles on tekst kõrvuti saksa ja eesti keeles. Rootsi aeg Eestimaal tõi kaasa kindla leeriõpetuse – eestikeelne sõna "leer" tuleneb saksakeelsest sõnast lehren – õpetama.
18. sajandil, siis juba Vene tsaari võimu ajal, andis Eestimaa konsistoorium välja korralduse, et noori inimesi, kes lugeda ei oska, armulauale ei võetaks, samuti ei lubatud laulatada pruutpaare, kes ei osanud lugeda ega teadnud viit peatükki katekismusest.
Leerikooli ajalugu 20. sajandil on olnud väga keeruline ja käänuline. Kui Eesti Vabariigi ajal oli iseenesestmõistetav, et noored käisid leeris ja konfirmeeriti, siis 1949. aastal keelustati ametlikult laste usuõpetus ja noorte leeriõpe. Praktikas tähendas see, et 18-aastastel ja vanematel tuli soovi korral leeriõpetust paluda koguduse õpetajalt eraviisiliselt. Kuna kirikuga seotus tõi tihti kaasa tagakiusamist ja nõukogude võim alustas jõulist ateistlikku propagandat, vähenes järsult ristimiste ja konfirmeerimiste arv. Ennustati Eesti evangeelse luterliku kiriku väljasuremist aastaks 1986. Tegelikult sai see aasta tõusuaastaks – laulev revolutsioon tõi sadu ja sadu inimesi kiriku juurde. Tõusulainele on järgnenud rahulik mõõn – enam ei ole hiigelsuuri leerirühmi, kuid igal aastal on jagunud leerilapsi ka meie koguduses toimunud leerikursustele.
Leeri tulekuks on erinevad põhjused – kes soovib oma last ristida, kes ristivanemaks saada. On noorpaare, kes valmistuvad laulatuseks. Tihti aga ei ole ajendiks soov konkreetsest kiriklikust talitusest osa saada, vaid huvi sügavamate usuliste küsimuste vastu: millest kirjutab Piibel, mis üldse on kirik, usk, kes on Jumal. Leerikooli eesmärk on panna inimest eelkõige küsima ja arutlema, miks on maailmas miljoneid inimesi, kes on oma elu usaldanud Jumala hoolde, Teda usuvad ja Tema juhatust mööda elavad.
Kui ka sina soovid arutleda ja leida vastuseid neile küsimustele, tundma õppida kristliku usu sisu ja põhitõdesid, siis tere tulemast meie kevadleeri esimesse tundi täna kell 17.30 kogudusemajas Kauba 5. Leeritunnid toimuvad edaspidi sealsamas igal kolmapäeval kell 17.30, leeripüha on 17. mail. Rohkem ja täpsemat infot leerikooli kohta saab Kuressaare Laurentiuse koguduse kantseleist Kauba 5 esmaspäevast neljapäevani kell 10–17 või telefonil 45 36 560.
Õnnistatud leeriaega!