Koroonaviirus ja palgapäev: millal võib töötaja töötasu vähendada?

Foto: Arvo Meeks

Koroonaviiruse levik on pannud töötasu pärast muretsema nii tööandjad kui töötajad. Eesti töölepingu seadus ei näe ette töötajate ajutise koondamise ega sundpuhkusele saatmise võimalust, kuid sätestab piiratud võimalused töötasu vähendamiseks.

Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kristel Tael-Same rõhutas, et ka kriisiolukorras nõuavad töötasu vähendamine ja töötaja saatmine palgata puhkusele poolte kokkulepet.

“Enne töötasu vähendamise kaalumist peaks tööandja hindama, kas tal on muutunud oludes võimalik pakkuda töötajale näiteks kaugtöö tegemise võimalust või muud tööd,” selgitas advokaat.

Kui töötaja teeb kaugtööd, siis tuleb töötajale maksta ka kokkulepitud tasu, sest töötaja teeb endiselt sama tööd, lihtsalt mitte tööandja asukohas.

“Kui kaugtöö tegemine ei ole võimalik, kuid tööandjal on võimalik pakkuda töötajale muud tööd, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku muu töö tegemises. Näiteks saab kriisiolukorras kasutada kontoritöötajate abi kaupade komplekteerimiseks, väljastamiseks jne. Kui muu töö tegemisega kaasneb ka töökoormuse vähenemine, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida ka töökoormuse vähendamises ja sellest tulenevalt ka töötasu muutmises, sh vähendamises,” tõi Kristel Tael-Same näiteid.

Töötaja saatmine tasustamata puhkusele on võimalik ainult poolte kokkuleppel. “Ka tasustatud puhkuse kasutamine puhkuste ajakava välisel ajal saab toimuda üksnes töötaja nõusolekul, sest puhkuste ajakava muutmine eeldab töötaja ja tööandja kokkulepet,” rõhutas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat.

Kui töötaja on valmis tööle tulema, aga tööandja ei soovi, et töötajad tööle tuleksid ning pooled ei saa töötingimuste muutmise ja/või puhkuse kasutamise osas kokkuleppele, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu.

“Seaduse kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü,” selgitas Tael-Same.

Erandlikel asjaoludel on õigus töötasu vähendada

Samas tõi advokaadibüroo Hedman Partners advokaat välja, et erandlikel asjaoludel on tööandjal siiski õigus töötasu ühepoolselt ajutiselt vähendada. Võimalused töötasu vähendamiseks puudutavad siiski eelkõige neid ettevõtjaid, kelle töötajatele pakutav töömaht on koroonaviiruse tõttu vähenenud, kuid kelle kuludest moodustavad suure osa tööjõukulud.

“Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ning kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav, võib tööandja töötaja töötasu ühepoolselt ajutiselt vähendada,” lisas Tael-Same.

Tööandja peab sealjuures tähelepanu pöörama sellele, et vajalik on mõlema tingimuse täitmine. Näiteks ei saa tööandja töötasu vähendada juhul, kui tööandjal ei ole küll kokkulepitud ulatuses töö andmine võimalik, kuid samas ei ole kokkulepitud töötasu maksmine tööandjale ebamõistlikult koormav, sest ta omab piisavalt rahalisi vahendeid töötasu maksmiseks.

Ettenägematuteks asjaoludeks, mis võivad tingida töötasu vähendamise on näiteks klientide arvu või tehingute mahu vähenemine koroonaviiruse tõttu, olulise koostööpartneri sattumine makseraskustesse või töömahu vähendamise vajadus, kuna puuduvad vajalikud rahalised vahendid kokkulepitud töö andmiseks.

Tööandja peab töötasu vähendamisel arvestama, et:

* enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kuid töötaja ei pea teist tööd vastu võtma;

* enne töötasu vähendamist peab tööandja informeerima töötajate usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras;

* tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette ning usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest;

* töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära;

* kui töötaja nõustub töötasu vähendamisega, on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega;

* kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, siis on tal õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Seejuures on töötajal õigus saada hüvitisi sarnaselt koondamisele.

Valitsuse meetmed

Valitsus kiitis heaks 19. märtsil heaks majanduslike meetmete paketi Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks seoses COVID-19 viirusega, mille hulka kuulub ka Töötukassa töötasu hüvitis. Töötukassa hüvitab töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud, 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust, kuid mitte rohkem, kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.

Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama vähemalt kahele tingimusele kolmest:

* tööandja käive peab olema langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibega;

* tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest tööd anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;

* tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või kehtestatud töötasu alammäärani.

Hüvitist saab taotleda alates aprillist, selleks tuleb esitada avaldus Töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi. Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise (märts-mai 2020) perioodi jooksul. Väljamaksed toimuvad kuni 30. juunini 2020.