Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11900932t1h7d31.jpg)
Hooldekodudes napib tööjõudu, iseäranis praegu, eriolukorras. Fakt. Paljud vallavalitsuse ja valla allasutuste töötajad on sunnitud kodus istuma, ilma et nad oma ametikohustusi täita saaks. Samuti fakt.
Kuidas teha nii, et hooldekodudes jätkuks personali ja valla palgal olijad ei istuks jõude? Vallavalitsus leidis lahenduse: allasutuste töötajad saavad hooldekodudesse vabatahtlikena appi minna. Ja kui mitte omal soovil vabatahtlikuks, siis kohustuslikus korras. Loe: sunniviisil.
Praeguses kriisiolukorras polegi ehk kõige tähtsam see, et Eestis peab hooldustöötaja läbima kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks koolituse. Või et see amet eeldab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, mida teises valdkonnas töötanud inimesel tõenäoliselt ei ole. Tähtis on hoopis muu. Ilmselt on kõigile meist juba pähe kulunud, et koroonaviirus on kõige ohtlikum just eakatele ja viletsa tervisega inimestele. Kellele nakkuse saamine võib lõppeda surmaga. Ilmselt oleme kõik kuulnud ka sellest, et koroona võib tugeva immuunsüsteemiga inimestel kulgeda üksnes kergete sümptomitega. Sellistega, mida ei pruugi tähelegi panna. Samuti on paljud meist kursis, et testitakse vaid ilmsete haigustunnustega ja riskirühmadesse kuuluvaid inimesi.
Kõike seda teades, kuidas saab vallavalitsus nõuda, et hooldekodudesse läheksid tööle inimesed, kelle puhul ei saa sugugi kindel olla, et nad sinna nakkust ei vii? Viirusekandjast "vabatahtlikku" võib võrrelda viitsütikuga pommiga, kes enda teadmata põhjustab hooldekodus tõelise kaose.