/nginx/o/2020/03/30/13032379t1hd972.jpg)
"Nutika tehnoloogia arendamine aitab mitte ainult inimeste elukvaliteeti parandada, vaid ka elusid päästa," kirjutab MD, PhD Moonika Viigimäe, Tallinna Tehnikaülikooli meditsiinitehnika ja -füüsika programmijuht.
Nutikas meditsiinitehnoloogia vastamisi COVID-19 pandeemiaga
Oma aja mõtlejad on ajaloo vältel pidanud võitlema tundmatute haigustega, mis on välja ilmunud justkui eikusagilt, levides kulutulena üle maade, jättes maha kaose ja miljonid surmad. Uudne koroonaviirus COVID-19 on tänaseks jõudnud pandeemiana kõikjale. Ühest küljest on see meeldetuletus, kuidas globaliseerumine on sidunud tihedalt inimkonna kogu maakeral, mille negatiivseks pooleks on haiguse plahvatuslik levik. Samas mõistame, kui olulised (ja kallid) on tänased ülemaailmsed jõupingutused, et toimuvat seljatada.
Võidujooks pandeemiaga
Kõik me peame hetkel järgima sotsiaalset distantseerumist ja muid äärmiselt ebamugavaid reegleid. Samal ajal kui valitsused ja tervishoiutöötajad annavad oma osa, üritavad teadlased viirust mõista ning välja töötada vaktsiine ja efektiivseid ravimeetodeid. Meditsiinivahendeid tootvad ettevõtted jooksevad pandeemiaga võidu, varustamaks elanikkonda ja tervishoiu sektorit hingamist toetava tehnoloogiaga ja kaitsevahenditega.
Me vajame tehnoloogiaid, mis aitavad ennetada ja testida COVID-19 viirusega nakatumist ning on seotud intensiivravi pakkumisega kriitilises seisundis patsientidele.
Meditsiinitehnoloogial on võitluses viirusega kriitiline roll, eriti kolme peamise tervisetoote kategoorias: uued spetsiifilised diagnostilised testid; isikukaitsevahendid - näomaskid, kindad, kaitseprillid, kaitseriided ning hingamist toetavad seadmed.
Nutika tehnoloogia arendamine aitab mitte ainult inimeste elukvaliteeti parandada, vaid ka elusid päästa. Näiteks võib nimetada Hiina linnades robotite kasutamist ravimite ja toidu kohaletoimetamiseks karantiini sattunud isikutele vähendamaks meditsiinitöötajate nakatumist ja piirata haiguse levikut, tagades samal ajal haigete vajaduste rahuldamise.
Koroonaviiruse pandeemia lisab koormust ülikoolidele ja teadusinstituutidele kogu maailmas. Järjest ollakse sunnitud tühistama olulisi teaduskonverentse. Samas teadlased koonduvad, et leida lahendusi haiguse leviku peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks.
Teadusuuringud ja innovatsioon
Toon mõned näited algatustest kliinilise ja meditsiinitehnika valdkonna teadusuuringutest ja innovatsioonist.
Avatud innovatsioonivõrgustik Innoget on avaldanud COVID-19-le pühendatud lehe, kus loetletakse pandeemia leevendamiseks mõeldud tehnoloogiad ja uurimisalgatusi. Seal hulgas sellistes valdkondades nagu kopsude kunstliku ventilatsiooni aparaadid, tehnoloogiad ravi ja teraapia avastamiseks ja arendamiseks ning tehnoloogiad pandeemia jälgimiseks ja aeglustamiseks.
USA biomeditsiini teadusuuringute ja arendustegevuse amet (US Biomedical Advanced Research and Development Authority) on käivitanud projektitaotluste vooru COVID-19 diagnostiliste testide, sõeluuringute, vaktsiinide tootmise valdkonnas.
Euroopa Teadusnõukogu on avaldanud nimekirja 39-st abisaajast kogu Euroopas, kes teevad eesliiniuuringuid viroloogias, epidemioloogias ja muudes teemades, mis on nüüd COVID-19 jaoks olulised.
Ravimifirma Novartis kavatseb anda 20 miljonit dollarit toetust neile, kes tegutsevad tervishoiuteenuste infrastruktuuri tugevdamiseks ning digitaalsete platvormide käivitamiseks.
Suurbritannia teadmussiirdevõrk (UK Knowledge Transfer Network) on valitsuse rahastatud asutus, mis edendab ülikoolide ja ettevõtete koostööd, on kutsunud Suurbritannias ja mujal asuvaid ettevõtjaid, andmeteadlasi ja biomeditsiini valdkonna teadlasi osalema häkatonil “CoronaHack - AI vs Covid -19 ”, jagades ideid, kuidas rakendada tehisintellekti COVID-19 pandeemia kontrollimiseks ja juhtimiseks.
Brüsseli inseneride meeskond (Vrije Universiteit Brusseli FabLab) on alustanud spetsiaalse hingamist toetava aparaadi ehitamist ja testimist kriitiliste COVID-19 patsientide jaoks.
USA valitsus käivitas COVID-19 kohta avaldatud mahuka uurimistööde andmebaasi (CORD-19), et tuua kokku ettevõtted, valitsusasutused ja teadlased tutvustamaks parimaid tehnoloogiaid biomeditsiini, epidemioloogia, tehisintellekti ja muude teaduste alal.
Oxfordi ülikooli meditsiiniliste teadusuuringute ja bioeetika meeskond on esitanud Euroopa valitsustele, sealhulgas Ühendkuningriigile, tõendusmaterjali kontaktijälgimise mobiilirakenduse väljatöötamise teostatavuse kohta. Meeskond soovitab, et mobiilirakendus peaks moodustama osa integreeritud koroonaviiruse kontrollistrateegiast tuvastamaks nakatunud ja nende toimunud kokkupuuted inimestega kontaktid digitaaltehnoloogia abil.
Me vajame tehnoloogiaid, mis aitavad ennetada ja testida COVID-19 viirusega nakatumist ning on seotud intensiivravi pakkumisega kriitilises seisundis patsientidele. Lisaks tervishoiutöötajatele on tekkinud kiire vajadus väljaõppinud biomeditsiinitehnika inseneride järele, kellelt oodatakse igapäevase meditsiinitehnika funktsionaaldiagnostika ja intensiivravi poolega tegelemisele ka innovaatilisi lahendusi COVID-19 viiruse leviku peatamiseks ja ravimiseks. Vajadus tulemusliku teadustöö järele on palju tähtsam kui seni.