/nginx/o/2020/03/19/13016773t1h488b.jpg)
Eestis kulgeva koroonaviiruse epideemia ajal, mil kogukonnas on inimestele kehtestatud üsna ranged epideemiatõrje ehk sotsiaalse eraldamise meetmed, inimestel soovitatakse tungivalt viibida kodus ning vältida inimeste vahelisi lähikontakte, on lemmiklooma pidajatel tekkinud mure oma loomadest lähisõprade tervise pärast, kirjutab epidemioloog Kuulo Kutsar.
Ühtlasi ollakse mures selle pärast, kas nakatunud loomalt võib uus koroonaviirus üle kanduda ka loomapidajale ehk üldiselt inimesele. Kuna paljud lemmiklooma omanikud on selliste küsimustega pöördunud minu poole, sest veterinaaride teave ütleb, et pole tõendeid, et lemmikloomad ja muud koduloomad võiksid nakatuda uue koroonaviirusega.
Maailma Loomatervise Organisatsiooni andmetel on sellised tõendid olemas – lemmikloomade nakatumine uue koroonaviirusega on võimalik. Uuemate uuringuandmete põhjal nakatab uus koroonaviirus kasse, koeri ja valgetuhkruid, kes võivad viirusi edasi levitada nendega kokku puutuvatele teistele loomadele. Uus viirus ei nakata sigu, kanu ja parte. Seda kinnitavad näiteks Hiina epideemia keskuses Wuhanis uuritud kasside vered – igast kümnest uuritud kassist olid ühel veres viiruse vastased antikehad, st nad olid nakatunud uue koroonaviirusega. Ka Belgias tuvastati kassi nakatumine uue koroonaviirusega.
Hongkongis avastati aga koerte nakatumine selle viirusega. Ühes New Yorki loomaaias nakatusid töötajatelt uue koroonaviirusega tiigrid. See loomade nakatumisahel võib jätkuda, sest tõenäoliselt on uue koroonaviiruse genoomis toimunud mutatsioon, mis soodustab viiruse ülekandumist nakatunud inimestelt loomadele.
Arvestades lemmikloomade lähikontakte inimestega, on peetud võimalikuks, et nakatunud lemmikloomadelt võivad viirused üle kanduda ka nende omanikele või hooldajatele. See on ka meie kasside ja koerte peremeeste mure.
Käesoleva ajani ei ole maailmas siiski selliseid juhte tuvastatud. Ka Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli Keskus väidab, et uue koroonaviirusega nakatunud lemmikloomad ei ole teadaolevatel andmetel inimestele ohtlikud.
Arvestades inimeste nakatumisohu võimalikkust, panen inimeste arsti ja epidemioloogi teadmiste põhjal kirja soovitused, kuidas vältida koroonaviirushaiguse epideemia ajal nakatunud lemmikloomadelt lähtuvat võimalikku ohtu inimestele rahvatarkuse põhimõttel – parem karta kui kahetseda.
Kuidas käituda lemmikloomaga kodus praeguse koroonaviiruse epideemia ajal?
Arvestades, et kodus ollakse lemmikloomade läheduses pikemat aega, tuleks olla ettevaatlik – mitte hoida neid näo lähedal, enne ja pärast looma puudutamist või silitamist pesta või desinfitseerida käed.
Kas kassi või koera suhtes peaks järgima samuti „sotsiaalse distantseerimise“ soovitusi?
Arvan, et peaks küll. Kui inimene on viirus-positiivne või kahtlustab, et ta on nakatunud, peaks ta hoidma looma endast eraldi, mitte laskma teda välja omapead jooksma ning vältima tema sõbrustamist teiste koerte või kassidega ja inimestega.
Kuidas jalutada koera tänaval?
Ainult rihma otsas ja hoiduge eemale teistest koertest ja kassidest.
Kuidas suhtuda sellesse, kui keegi palub võtta tema koer või kass ajutiselt hoiule?
Kui ise olete terve, terve on ka teine loomaomanik, on nakatumisrisk väike ja looma hoiule võtmine ohutu. Kui aga kuulute koroonaviirushaiguse riskirühma, näiteks olete üle 65. a vana, põete mõnda kroonilist haigust, teil on arsti poolt kinnitatud immuunpuudulikkus või olete rase, peaksite võõra lemmiklooma hoidmisest loobuma.
Ma olen üle 70. aasta vana ja põen kroonilist südame- ja kopsuhaigust, kas praeguse epideemia ajal võib minu väljas käiv kass koroonaviirused tuppa kaasa tuua ja mind nakatada?
Kuna kuulute koroonaviirushaiguse riskirühma, siis on epideemia ajal mõistlikum hoida kass ainult toas nii nagu isegi peate olema. Tõepoolest on võimalik, et väljas uitav kass toob mõne viiruse, kas see on just uus koroonaviirus, tuppa kaasa. Senini ei ole siiski teada, et nakatunud lemmikloom oleks oma peremeest nakatanud.
Kas lemmiklooma karvadel võivad olla koroonaviirused?
Viirused võivad sattuda looma karvadele juhul, kui viirus-positiivne inimene köhib või aevastab looma lähedal ning rögapiiskadega või suust väljuva aerosooliga satuvad viirused karvadele. Seal võivad viirused püsida tunde ja päevi ning ühtlasi võib loom sellisel viisil tuua need tuppa. Kui looma peremehel selline kahtlus tekib, võiks looma pesta mõne spetsiaalse pesemisvahendiga. Pärast puhastusprotseduuri lõpetamist peab peremees ka oma käed pesema või desinfitseerima.
Mida teha, kui mul tekib kahtlus, et mu kass või koer on nakatunud uue koroonaviirusega?
Kahtlusel, et loom võib olla nakatunud, tuleks teda hoida mõni päev (loomadel ei ole selle haiguse lõimetusperioodi pikkus teada) eraldi ruumis või puuris, inimestel vältida kontakti loomaga ning konsulteerida veterinaararstiga.
Koerte, kasside omanikud korjavad nende väljaheiteid. Kas inimene võib nakatuda lemmikloomade roojaga kokku puutumisel?
Kas nakatunud lemmikloomad eritavad roojaga uusi koroonaviirusi, ei ole käeoleval ajal teada. Küll on teada, et nakatunud inimene eritab viirusi nii roojaga kui uriiniga. Kuna lemmikloomade kohta see teadmine puudub, peaksid loomade väljaheiteid koristavad inimesed olema ettevaatlikud ja kasutama kile- või kummikindaid, need koguma kilekotti, selle ära viskama suletavasse prügikasti ning pärast kinnaste eemaldamist hoolikalt käed pesema või desinfitseerima.
Kui inimene on ise viirus-positiivne, viibib koduravil ja on isoleeritud, kas ta võib hoida lemmiklooma enda juures või mängida temaga?
Kindlasti mitte, sel juhul tuleb vältida kokkupuudet lemmikloomaga kogu isoleerimisperioodi jooksul, mis on 14 päeva. Sama soovitus käib ka koroonaviirushaige kontaktsete kohta. Kui viirus-positiivne inimene või tema isolatsioonis viibiv lähikontaktne inimene peab hoolitsema looma eest, peab ta kindlasti kandma kaitsemaski, kile- või kummikindaid ning pärast hooldustegevuse lõpetamist pesema või desinfitseerima käed.