ÕPETAJATE PROTEST AITAS ⟩ Põhikooli lõpueksamid jäävad ära vaid sel aastal

Raul Vinni
, ajakirjanik
Copy
AASTA SPORDIÕPS: Lisaks koolitööle korraldab ja organiseerib Urve Vakker Lümandas erinevaid võistlusi ja üritusi.
Irina Mägi
AASTA SPORDIÕPS: Lisaks koolitööle korraldab ja organiseerib Urve Vakker Lümandas erinevaid võistlusi ja üritusi. Irina Mägi Foto: Saarte Hääl

Saaremaa õpetajad protesteerisid koos mandri kolleegidega minister Mailis Repsi plaani vastu, millega oleks võinud põhikooli lõpueksamid teadmata ajaks kaduda. Minister allus õpetajate survele. 

Juhul kui viirus hakkab taanduma, hakatakse järk-järgult alates 15. maist koolides õpet taastama, kusjuures põhikooli lõpueksameid tänavu ei toimu ja gümnaasiumi riigieksameid on vaid kaks.

Enne otsuse tegemist oli suur poleemika põhikooli eksamite toimumise üle. Nimelt nägi haridusministeerium eelnõu varasemas versioonis nägi haridusministeerium ette, et ka pärast eriolukorra lõppu kehtestab valitsus, millistel tingimustel lõpetavad noored põhikooli või gümnaasiumi – kas eksamitega või eksamiteta. Praegu on selle kehtestanud riigikogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Tuhat Eesti õpetajat nägid selles minister Mailis Repsi plaani suruda eriolukorra varjus läbi oma ammune plaan: kaotada põhikooli lõpueksamid. Minister pidi haridustöötajate survele järele andma ning põhikoolieksamite ära jätmine on vaid selle aasta teema. Edasi läheb kõik vanaviisi. Reps ütles ERR-le, et temal sellist plaani ei olnud. 

Ministri kavale tehtud pöördumisele kirjutasid alla ka mitmed Saare- ja Muhumaa õpetajad. 

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku sõnul on tahtnud Reps oma plaanidega varemgi aineõpetajate ühendustest mööda minna. „Eriolukorra prioriteedid on kahtlemata väga erilised, võib mõista valitsuse soovi ja vajadust kõiksugu korralduste ja erimeetmete järele  - aga see ei tohiks pöördumatult riivata demokraatia põhiväärtusi,” ütles Varik (loe Variku täispikka  kommentaari loo lõpust -R.V)

Samuti pöördumisele alla kirjutanud teenekas Lümanda kooli õpetaja Urve Vakker ütles, et talle ei meeldinud, et otsust eksamite kohta saaks tähtajatult ise otsustada.  „Kuna olen ligi 30 aastat aktiivne Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige, siis tundsin, et avaldan ka oma arvamust,” ütles Vakker. 

Tema sõnul on selle õppeaasta osas erinevate variantide kaalumine normaalne ja vajalik ning ka lõpueksamite ärajätmine mõistetav. Kuid ette tema sõnul otsuseid teha ei tohiks. 

Diskussioon on kaugenenud sisulisest arutelust

Selle probleemi juured ulatuvad natuke kaugemale. Lõpueksamite kaotamise/ärajätmise kuumaks kiskunud diskussiooni üheks probleemiks oligi see, et õpetajate aineühenduste arvamusega ei tahetud arvestada. Ja minister Reps pidi siis (oktoobris) tunnistama, et ei osatud

avalikkusele selgeks teha, mida tegelikult muuta taheti. Vaatamata lobitööle (artiklid lehtedes a'la "Koolijuhid tervitavad põhikoolieksamite kaotamist" jms) sai selgeks, et ministeeriumi eelnõu

toetust ei leia. Praegune õpetajate pöördumine nõudis, et eksamite sooritamise ja

tingimuste üle valitsusele otsustupädevuse andmine piirduks vaid

eriolukorra perioodiga. 6.aprillil minister ka oma järeleandmise sõnastas: „Kuna tähtajatu

õiguse andmine on tekitanud mõningast ärevust, seda eriti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate seas, siis tegin ettepaneku asendada see seaduseelnõu muudatustes tähtajalise õigusega."

Kogu see eksamikorralduse-muutmise diskussioon on kahjuks kaugenenud

sisulisest arutelust. Põhikooli eksamite kaotamise ühe olulise argumendina toodi välja õpilaste

koormuse ja stressi vähendamine, nüüd aga keskendutakse  üha rohkem põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kontekstis tundmatule mõistele "sisseastumiskatsed gümnaasiumisse". Igal koolil on õigus oma sisseastumistingimused ise kehtestada, palju lihtsam oleks ühitada

põhikooli lõpueksamid gümnaasiumisse sisseastumisega. Kui Tallinna kesklinna koolide puhul on kevadise koolivaheaja sisseastumiskatsed ehk paratamatuks lahenduseks, siis teiste jaoks on ka muid variante, sest 9.klassi õppetöö kestab ju suve alguseni.

Eriolukorra prioriteedid on kahtlemata väga erilised, võib mõista valitsuse soovi ja vajadust kõiksugu korralduste ja erimeetmete järele  - aga see ei tohiks pöördumatult riivata demokraatia põhiväärtusi, millest ehk kõige olulisem on - lõputu õnneotsing (läbi higi ja pisarate).

Maidu Varik 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles