/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056393t1h2a21.jpg)
Oma hiilgeajad küll minetanud Nasval leidub endiselt veel mehi, kes räimepüüki harrastavad.
Nasval käib kevadine räimepüük
Nasva kalur Ott Laid on koos vend Sandriga aprillis välja püüdnud kuus tonni kevadräime. Suurim, viietonnine saak saadi kastmõrraga eelmisel nädalal.
Räime müüvad kalurid valdavalt kohalikule külmhoonele, mis selle välisturule viib. Kalavastaliste iga-aastasele ostumelule tõmbas koroonaviirus sel kevadel kriipsu peale ja kalurite sissetulek on selle võrra kesisem.
/nginx/o/2020/04/15/13056395t1h3715.jpg)
Värske räime kilo maksab tavainimesele euro ja pisut peale. Külmhoone saab oma kogused kätte neli korda odavamalt.
Meri kuulub kõigile, sestap soovitab seadus kaluritel püügikohtade osas kokku leppida. Ott Laid rääkis, et Nasva räimepüügikohad jagati Eesti Vabariigi taastamise järel kalurite vahel ära loosi teel.
Paremate püügikohtade pärast kakeldakse aga väikest viisi siiamaani. Kuni selleni välja, et mehed ei taha enam üksteisele tere öelda.
Ott Laidi sõnul on kohad, kus keegi püüab, põhimõtteliselt paigas meetri täpsusega. Vanasti GPS-i ei olnud ja siis pandi püügikohad paika maamärkide abil. Maamärgiks sobis mõni kirikutorn, puu või post. Maamärke kasutatakse ka Nasva ja Roomassaare vahelisel mereteel.
Kui Kuressaare luteri kiriku torn sätib end lossitornide vahele, siis tuleb kurss võtta Roomassaare peale.
“See on üsna täpselt paigas, muidu satud madalikule,” ütles Laid, kes ise kasutab nüüd küll juba GPS-i. Nasva kalurite arv ja saagid on parimate aegadega võrreldes kokku kuivanud.
Nasva kalanduse ajalugu tundev Hillar Lipp ütles, et nõukogude ajal oli külas vähemalt 30 kutselist kalurit, kes tegutsesid 6-mehelistes püügilülides.
Nüüd jagub kalureid vaevalt kahe käe sõrmede jagu. Kalapüügist on saanud kõrvalteenistus. Nõukogude ajal püüdsid kutselised kalurid ainuüksi Nasval 1000 tonni aastas, nüüd jääb terve maakonna saak mitu korda väiksemaks, kinnitas Lipp.