Elo Selirand kirjutas Kuressaare haigla koroonalahingust raamatu

Kuressaare haigla. Foto: Erakogu

Režissöör Elo Selirand töötas kümme päeva hooldajana Kuressaare haiglas ning avaldas kogetu põhjal raamatu "Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas". Raamat jõudis reedel lugejate ette.

"Minu täna ilmunud kahe raamatu vahel on 34 aastat ja terve ajastu. Üks on kirjutatud nõukogude ajal ja teine vähem kui kuu aja tagustest sündmustest Saaremaal. Aga kui koroonapäevikud jutustab lugu täpselt nii nagu ma seda nägin, siis "Punane päevik" on siiski fiktsioon, küll lugudest, mis on juhtunud," ütles Elo Selirand eile "Aktuaalses Kaameras".

Haigla suletud osakonna ukse taga avaneb maailm täis hirmu, teadmatust, oskamatust ja puudust ning ebainimlikku hierarhiat. Aga ka värvikaid karaktereid, sooja huumorit, hellust ja lootust, et ükskord pääseb sealt minema, vahendas ERR.

"Ma arvan, et koroonaajastu kõige suurem võit on mitte see, et maskid langesid, vaid et maskid tõusid inimestele näkku ehk korraga kadus meditsiinis võimalus jagada hierarhiliselt riiete alusel hooldajateks, õdedeks, arstideks, vaid nad kõik muutusid üheks suureks massiks, kes võitles ühe asja eest, inimese eest. Ma arvan, et see on õppetund, mida võiks kaasa võtta koroonaajastust," rääkis Selirand.