Sarvilise kroogu meeliköitev tants

Tuttpütt pojaga. Foto: Tõnu Ling

"Keskkonnakuu mai on paras aeg teha tutvust aasta linnu tuttpütiga," kirjutab loodusemees Hillar Lipp. "Nende toredate veelindude mängu ja tegevust saab suurepäraselt jälgida Saaremaa madalamatel merelahtedel, rannikujärvedel, kinnikasvavatel tiikidel ja karjäärides." 

Rahvapärimustes teatakse tuttpütti kui kroogut, merevarest, räimetiiru, kalakauri. Tuttpütt  (Podiceps cristatus) on tuntud oma välimuse poolest. Tal on iseloomulik pikk kael, terav  nokk ja "sarved" pealael. Meil kohtab veel häälekat hallpõskpütti, sarvikpütti, harvem puna- ja mustkael-pütti.

Rein Maran on tuttpütist teinud loodusfilmi "Ühe armastuse lugu". 

Saaremaal on tuttpüttide mäng ja tegevus suurepäraselt jälgitav Saaremaa madalamatel merelahtedel, rannikujärvedel, kinnikasvavatel tiikidel ja karjäärides. Tuttpütte ning teisi vee- ja rannikulinde saab binoklist hästi vaadelda Kuressaare ümbruse ornitoloogilise kaitseala Linnulahe, Loode tammiku, lennujaama, Suurlahe ja Abruka saare loodus-linnuvaatlustornidest.

Tuttpütt on rändlind, keda inimene kohtab enamasti kevadisel pesitsusajal. Kroogu saabub Eestisse aprilli keskel või lõpus, olenevalt kevade arengust. 

Levinud on see liik üle terve Euroopa, Aasia, Aafrika. Tuttpütt on tavaline haudelind ja püttide perekonna suurim esindaja Eestis. Meeliköitev on jälgida püttide pulmatantsu, mis algab teineteisele vastu ujumisega. Siis tõusevad linnud kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, tuues teineteisele meeleheaks nokavahel taimi. Nii tantsivad nad ikka ja jälle, mängu saatmas sellele liigile iseloomulikud häälitsused. 

Tuttpütt on kohanenud vee-eluks, eelistades neid veekogusid, mis on madalad ning kala- ja taimestikurikkad. 

Kroogu on suurepärane ujuja ja sukelduja. Ohtu väldib ta pikkade sukeldumistega. Püti jalad asuvad keha tagaosas, mis tähendab, et maapinnal on tuttpütt üsna saamatu. Lendutõusuks vajavad pütid veepinnal üsna pikka hoojooksu. 

Oma ujupesa ehitab tuttpütt veetaimedest ja vetikatest, püüdes kinnitada selle elusate taimede  külge. Pesa parandavad kroogud uue materjaliga pidevalt. Mai teisel poolel muneb emalind pessa 4–6 muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad vaheldumisi 25 päeva. 

Väiksed pütipojad hülgavad pesa pärast koorumist. Nad ronivad vanematele selga ning sedasi reisib pere koos mööda veekogu, otsides toitu ning pakkudes vaatlejale imelist vaatepilti. Toiduks on neile enamasti väikesed kalad ja kalamaimud. 

Tuttpütt on olnud ka jahilind. Kaitstavate linnuliikide hulka tuttpütt ei kuulu.