KÜSIMUSED JA VASTUSED ⟩ Erivajadusega inimesed ei ole kogukonnale ohtlikud

SÕMERA KODU JUHT TERJE HANSON

FOTO: Saarte Hääl

Vastused Kaare ja Sirge tn naabrite küsimustele seoses erivajadusega inimestele Sirge tänavale kodu rajamisega. Vastasid Sõmera Kodu juht Terje Hanson ja AS Hoolekandeteeused kinnisvaradirektor Karl Mänd. 

1. AS Hoolekandeteenused on äriühing kes müüb oma teenuseid. Millist teenuseliiki on plaanis osutada rajatavas korterelamus, kas kogukonnas elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust?

Meie eesmärk on pakkuda psüühilise erivajadusega inimestele üle Eesti võimalust saada teenust enda kodu lähedal, inimväärsetes elamistingimustes. Meie eesmärk ei ole kasumit teenida, omaniku (riigi) ootus rahalises mõttes on see, et me ei oleks kahjumis.

Kuressaarde tuleb ööpäevase toega maja. Kogukonnas elamise teenus on juba Kuressaares olemas, 10 inimest elab eramajas bussijaama lähedal ja 10 inimest Smuuli tänaval korterites.

2. Kui palju on töötajaid, milline on nende väljaõpe? Kas ja kui palju töötajaid pidevalt (ööpäevaringselt) majas viibib?

Kokku pakume tööd umbes kümnele inimesele. Majas on päeval tööl kolm inimest ja öösel üks, kes jälgib korterite üldruume kaamera abil, et mitte öörahu segada. Kõik meie töötajad on saanud vastava väljaõppe, neil on palju kogemusi ning nad tunnevad kliente hästi.

3. Kas pakutava teenuse liik võib hiljem vajadusest tingituna ka muutuda?

Tulenevalt rahastuse reeglitest osutame selles majas erihoolekandeteenused vähemalt 20 aastat. See maja on ehitatud avatud teenuse jaoks, kindlasti ei saa sinna tulla näiteks kohtumäärusega teenust.

4. Meile teadaolevalt on plaanitud rajatavasse elamusse paigutada 24 Sõmera erivajadusega inimest. Kas see arv võib vajadusest tingituna tulla ka suurem kui 24 inimest?

Ei, seda mitmel põhjusel. Esiteks on meie eesmärk pakkuda inimestele elu võimalikult peresarnases keskkonnas, 6-liikmeline pere on meie praktika järgi optimaalne. Teiseks on see maja projekteeritud 24 inimesele, kellel on igaühel oma magamistuba, rohkem sinna elanikke ei mahu.

5. Kas elamusse paigutatavad inimesed võivad väljaspool oma territooriumi ringi liikuda vabalt, st ilma saatjata?

Jah, kõik majas elavad inimesed võivad liikuda iseseisvalt. Praktikas liiguvad koos töötaja või teise kliendiga need, kes ei ole (näiteks alguses) linna tundma õppinud või vajavad asjaajamiste juures abi.

6. Kuidas on korraldatud erivajadustega elanike päevane tegevus? Kas nad käivad tööl, kas neile on korraldatud mingisugune huvitegevus või peavad nad endale ise tegevust otsima?

Meie eesmärk on pakkuda inimestele tegusat elu. See tähendab, et soovime igale inimesele leida need tegevused, millest ta huvitub ja mis tal panevad silma särama, on see siis hobi või töö. Ööpäevase toega klientidest käib avatud tööturul või töökeskustes veidi üle 20%.

Teistes linnades käivad meie kliendid vabatahtlikena abis näiteks kirikutes, toidupangas, kohalikes kodutute loomade varjupaikades. Sageli külastatakse raamatukogu, korraldatakse orienteerumisi, tegeletakse käsitöö, aiandusega jne.

7. Kas need inimesed hakkavad oma vaba aega veetma kergliiklusteel ja Tervisepargis? Kes tagab meile turvalise liiklemise loetud kohtades?

Jah, ka erivajadusega inimesed võivad nendes kohtades käia. Täpselt nagu teistel linlasetel, on ka neil õigus osa saada kogukonnas pakutavatest võimalustest.

Teie küsimusest on näha kahte muret või eeldust – nad võivad olla ohtlikud ja nad jäävad sinna kauaks. Esiteks, erivajadusega inimene on sama ohutu kui iga teine kergliiklustee kasutaja ja ei ole ühtegi põhjust, miks nad peaksid seal aega veetma kauem kui teised inimesed.

8. Kas korterelamus hakkab elama ka inimesi kes on suunatud teenusele kohtulahendi alusel?

Ei. Sellele kliendigrupile rajatakse uued kodud Tallinnasse, Sillamäele ja Viljandisse.

9. Kas on olemas riskianalüüs ümbruskonnale?

Ei, selle järele puudub vajadus. Lisaks Euroopa praktikale saame rääkida Eesti enda kogemusest. Erivajadusega inimesed ei ole kogukonnale ohtlikumad kui ülejäänud inimesed, seda näitab nii meie kogemus kui politsei statistika.

Viimase 10 aastaga oleme kogukondadesse toonud 1200 inimest, kes elavad 56 kodus, 28 erinevas omavalitsuses. Meie kogemus näitab, erivajadusega inimesed kohanevad uue kodu, reeglite ja võimalustega kiiresti. Kõrgelt hinnatakse võrdseid võimalusi teiste kogukonna liikmetega – käia iseseivalt tööl või koolis, minna poodi, juuksurisse või arsti juurde.

Saarte Häälest saab lugeda, kuidas kohanesid Sõmera Kodust Kuressaare kesklinna kolinud kümme inimest.

10. Kui suur on oht, et rajatava maja elanikud hakkavad tülitama inimesi ja võivad sattuda nendega konflikti?

See oht on täpselt sama suur kui tavaliste uute naabrite puhul. Ei ole võimalik lubada, et seda mitte kunagi ei juhtu, kuid tõenäosus ei ole suurem kui teiste inimeste puhul.

Pluss on see, et me teame iga Kuressaarde tuleva inimese tausta, erivajadust ja toetusvajadust. Lisaks on meie kodus alati olemas töötajad, kelle poole pöörduda, kui tekib arusaamatusi või erimeelsusi.

11. 10.06.2016 ilmus ajalehes Saarte Hääl artikkel pealkirjaga „Arhiivi tänav ei ole elukeskkond“ https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/06/10/arhiivi-tanav-ei-ole-elukeskkond/

Artiklis väidab AS-i Hoolekandeteenused kinnisvaradirektor Karl Mänd Saarte Häälele “Seega Arhiivi tänava kinnistu meile ei sobi. Tegemist ei ole elukeskkonnaga. Vähemalt mitte täna. Me ei soovi luua oma klientidele kodu keskkonda, mida ümbritsevad mahajäetud hooned, garaažid jms” Miks on AS Hoolekandeteenused seisukoht muutunud, elukeskkond on jäänud samaks?

Seisukoht ei ole muutunud. Nagu teie välja toodud tsitaat ütleb, puudutas kommentaar konkreetset kinnistut, mitte piirkonda tervikuna. Endisesse arhiivihoonesse ei sooviks me ka täna inimesi majutada.

Vahepeal on ka valminud Pihtla tee 20 ja Kaare tn 2 detailplaneering, millega on kavandatud olemasolevale tööstusalale kaasaegne ettevõtluskeskkond. Samuti on edasi arendatud spordirajatisi, seega on lähitulevikus oodata piirkonnas suuri muutusi.

12. Mille alusel on meie rajoon valitud sobivaks? Kas see, et me alles tegeleme riigikinnisvara korterite ostmise ja piirkonna arenguga, annab õiguse meid madalamalt hinnata?

Me ei hinda ühtegi inimest teistest kõrgemalt või madalamalt, meie jaoks on iga inimene väärtuslik.

Sirge tänava eelis on olemasolev kahekorruseline hoonestus. Kuna ka meie soov on ehitada madal kahekorruseline hoone teiste eluhoonete lähedusse, tegi Saaremaa Vallavalitsus arhitektuurilistel kaalutlustel meile ettepaneku kaaluda seda asukohta ühe võimaliku variandina.

13. Kas Superalko lähedusse on mõistlik ehitada kodu probleemsetele inimestele?

Selline küsimus on solvav. Meie kliendid ei ole probleemsed, vaid vajavad toetust, abi ja juhendamist, teatud elu aspektides. Mitte ühelgi Kuressaarde kolivatest inimestest ei ole täna alkoholiga probleeme.

14. Kas AS Hoolekandeteenused arvestab Sirge, Kaare ja Arhiivi tänava elanike (vahetud naabrid) arvamusega? Kui enamik elanikke on selle elamu rajamise vastu, kas seda arvestatakse?

Kui küsimuse mõte on see, kas me ehitame maja selle pärast mujale, kui naabritele erivajadusega inimesed ei meeldi, siis põhiseaduse paragrahv §34 ütleb, et igaühel, kes elab seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. §12 ütleb, et mitte kedagi ei tohi erivajaduse tõttu diskrimineerida. Teie küsimus on diskrimineeriv ja sellega me ei saa arvestada. Kui teil on arvamusi elamu projekteerimistingimuste kohta, siis loomulikult neid arvestame nii palju kui saame.

Jaanuarikuus korraldas Narva linnavalitsus ebaõnnestunud sõnastusega küsimustiku. Linnavalitsus uuris elanikelt, kas lubada psüühiliste erivajadusega inimesed Narva linna elama ja kui, siis kuhu? Õiguskantsler andis sellele küsimustikule kriitilise hinnangu - selline küsimus ei ole põhiseaduspärane ning linnavalitsus ei tohi küsitluse tulemusi kasutada tagasilükkamise argumendina.

15. Miks on vaja erivajadusega inimesed Sõmeralt, nende jaoks tuttavast ja turvalisest keskkonnast, linna, võõraste keskele, ära tuua?

Esiteks tuleb meeles pidada, et 70% Sõmera Kodus elavatest inimestest on sinna toodud, kuna Eestis olid üksikud suured erihooldekodud, eraldatud paikades. Hoolimata sellest, et paljud on nüüdseks harjunud seal elama, ei ole Sõmera Kodu tingimused lihtsalt tänapäevased. Lisaks on meie kliendid tööealised inimesed, kes saaksid kogukonnas elades kasutada avalikke teenuseid. Praktika näitab, et kogukonda elanud inimesed on väga rahul, nad muutuvad oluliselt iseseisvamaks.

Tulevikku vaadates - kuigi esmalt kolivad siia elama Sõmera Kodu kliendid, siis tulevikus on kohti vaja neile, kes on hetkel oma kodudes ja saavad hakkama lähedaste toetusega. Juba täna elab enam kui 40% Saaremaa valla elanikest Kuressaares, seega on linnakeskkond meie tulevastele klientidele tuttav.

Neile Saaremaa inimestele, kes eelistavad elada maapiirkonnas, renoveerime endise Kogula eakatekodu hoone, kus on ruumi kuni 40-le inimesele.

Näiteks üks Sõmeralt Pärnusse (samasugusesse majja) elama läinud mees kirjutas nii:

"Sõmeral oli rohkem inimesi ja see mulle vahest ei meeldinud. Siin saab rohkem iseseisvam olla, löön ikka söögitegemisel kaasa. Alati ei mahu me kõik pliidi taha, aga ma aitan ikka, nii palju kui oskan. Kõige rohkem mulle meeldibki, et saan iseseisev olla. Mulle meeldib, et kõik on käe-jala juures, pood ja bussipeatus ligidal, linn ligidal. Kui vaja saab lihtsamalt linna minna, kui seda oli Sõmeral. Siin on sõbralikud poisid ja töötajatel on minu jaoks rohkem aega kui Sõmeral olles."

Tagasi üles