Toomas Toomsoo ⟩ Autoga või autota?

Toomas Toomsoo Foto: Erakogu

"Kuressaare kesklinn tundus isegi ülesküntud teede ajal konkreetsem kui praegu, mil on keeruline mõista, kus tohib sõita autoga või liikuda jalgsi," kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo.

Pärast koroonakriisi lõppemist taas Kuressaare Haiglas neuroloogivastuvõttu teinud, otsustasin minna kesklinna, et enne Tallinnasse naasmist keha kinnitada. Nelja viimase aasta jooksul olen näinud mitmesugust Kuressaare kesklinna – vana ja toimivat, ülesküntud ja segaduses ning nüüd siis uut ja veel enam segaduses olevat… Ma ei ole autode vastane, kuid lähtun sellest, mis on tehtud.

Autoga satun Kuressaarde üldse harva, enamasti saabun Tallinnast lennukiga, sõidan Roomassaarest taksoga haiglasse, sealt lähen jalgsi kesklinna ning taksoga tagasi lennujaama. Kuressaare kesklinn tundus isegi ülesküntud teede ajal konkreetsem kui praegu, sest hetkel on keeruline mõista, kus tohib olla – kus sõita autoga või liikuda jalgsi.

Hirm ja segadus

Unistan ja loodan, et Kuressaare kesklinn muutuks jalakäijate linnaks, igal suvel maikuust augusti lõpuni

Jalakäijana on sul tee, kus kõndida ja kohad, kus istuda. Autod sind ei sega. Autojuhina aga saad aru, et see koht, kuhu satud, pole vist autodele mõeldud – sõidad justkui jalakäijatele mõeldud alal. Seal, kus võiksid olla lapsevankrid, rattad, seisavad autod otsekui võõrkehad. Inimesed istuvad restoranide ja kohvikute väliterrassidel, autode heitgaasidest saastunud keskkonnas. Autojuhist liiklejat tabab arusaamatu hirm: kuhu ma olen sattunud, mis siin toimub?

Kas tõesti on praegune olukord kuidagi õigem või parem, et nii otsustatud on? Kuuldavasti on see ettevõtjate soov, et liiklus oleks kesklinnas tagatud. Et linnast läbi sõites näevad inimesed: tuttavad kohad on avatud. Mis jutt see on? Kellele on vaja sellist jama ajada?

Iga inimene, kes Kuressaarde tuleb, teab, et kõik söögikohad ja poekesed on kesklinnas head. Tänapäeva inimesel pole tarvis autoga neist mööda sõita, et teada, kas uksel on silt "avatud".

Ja see arusaamatu kiirus kesklinna peatänaval, sõidad ja justkui ei sõida ka. Ja politsei valvas pilk kõrvaltänavatel. Kõik see tekitab veelgi enam segadust, pannes autojuhi tundma, et ta sõidab jalakäijatele mõeldud alal.

Uus olgu parem

Kuressaare on ilus linn. Kesklinn peab olema nii omade kui ka turistide jaoks. Seda pole vaja autostunud hallile inimesele, kes ei suuda liikuda ja nautida uue linnaplaneerimise võlusid. Uus peab olema parem. Praegu on see aga selgelt halvem. Teadjamad mäletavad, et mingid autoga liikumise piirangud on kehtinud ka kunagi varem – ehk tasuks vana meelde tuletada. Praegune jagatud ruum ei ole hea lahendus.

Unistamine pole tasuline ettevõtmine, see on  tasuta. Nii unistan ja loodan minagi, et Kuressaare kesklinn muutub jalakäijate linnaks, igal suvel maikuust augusti lõpuni – see oleks tõesti hea.