“Edaspidi tuleb vist vikat surnuaeda kaasa võtta”

Kristina Õun
, Reporter
Copy
VANIM SÄILINUD HAUAKIVI: Margus Saar räägib, et Kihelkonna kalmistu kõige vanem säilinud hauakivi pärineb aastast 1851 – sel aastal pandi sinna kiviristi alla puhkama Tsaari-Venemaa maakordnik ehk urjadnik.
VANIM SÄILINUD HAUAKIVI: Margus Saar räägib, et Kihelkonna kalmistu kõige vanem säilinud hauakivi pärineb aastast 1851 – sel aastal pandi sinna kiviristi alla puhkama Tsaari-Venemaa maakordnik ehk urjadnik. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

“Läks paar tundi, et hauaplatsi ümbritsev ala korda teha,” ütles juuni keskel Tornimäe kalmistul haudu korrastanud inimene – kalmistu nägi välja nagu heinamaa enne esimest niitmist. 

“Edaspidi tuleb vist vikat surnuaeda minnes kaasa võtta,” arvas saarlane. Sama rääkis Pöide kalmistu kohta inimene, kes käis seal 29. mail. Jaanideks oli olukord Pöidel küll paranenud. Kuid päris surnuaia tagaotsas kiviaia juures vedeles maas oksi, mida varem võis tavapäraselt leida ehk varakevadel pärast lume sulamist.

Sellest aastast on kõik 30 Saaremaa kalmistut Saaremaa Halduse hoole all. Vaid Kudjape kalmistut hooldab Kuressaare Linnamajandus. 

Saaremaa Halduse juhataja Ainer Tiitson nentis, et poole aasta jooksul on nad kalmistute kohta saanud nii kiitust kui ka laitust. 

Tornimäe kalmistu kohta tehtud kriitika osas ütles Tiitson, et sealne kalmistuvaht haigestus kõige kiiremal ajal ja pidi tööpäevad haiglaseinte vahel veetma. 

“Tõime küll teistest piirkondadest lisajõudusid kohale, kuid jäime selgelt liialt viimasele minutile,” vabandas Ainer Tiitson nende ees, kes tundsid, et kalmistu oli hooldamata. Ta lisas, et Tornimäe kalmistu kohta kaebuse esitanud inimene rääkis oma tähelepankust ka Saaremaa Halduse juhatajale: "Selgitasin tekkinud olukorda ning olukord sai lahendatud."

Ainer Tiitsoni sõnul sai Tornimäe kalmistu korrastatud esimesel võimalusel.
Ainer Tiitsoni sõnul sai Tornimäe kalmistu korrastatud esimesel võimalusel. Foto: Ainer Tiitson

Ainer Tiitsoni sõnul võib tõdeda, et poole aasta tagune otsus osa kalmistuvahte koondada on mitmel pool end õigustanud. 

Oma korrasolekuga on kiidusõnu teeninud näiteks Kihelkonna kalmistu, samuti on esile tõstetud Anseküla ja Jaani hooldatud kalmistuid. Just nende kalmistute kohta on inimesed leidnud, et muudatus on olnud positiivne. 

Ainer Tiitsoni sõnul laekub jätkuvalt kiidusõnu ja tänu juba varasematel aastatel väga korras olnud kalmistute kohta, nagu Karja, Valjala ja Jämaja.

Kui esialgu oli plaanis koondada viis kalmistuvahti, siis ühel neist õnnestus kuudepikkuste läbirääkimiste tulemusel endale pool kohta tagasi võidelda. 

SURNUAEDADE OLUKORD on enneolematult halb, kommenteeris need fotod 17. juunil Tornimäe surnuaial teinud saarlane.
SURNUAEDADE OLUKORD on enneolematult halb, kommenteeris need fotod 17. juunil Tornimäe surnuaial teinud saarlane. Foto: Erakogu
Tornimäe surnuaed.
Tornimäe surnuaed. Foto: Erakogu

15 aastat Kihelkonna kalmistuvahina töötanud Margus Saar ütles, et koondamisteade lõi ta ajutiselt rivist välja. “Aga pool kohta on parem kui mitte midagi,” lisas ta.

Saar rääkis, et tunneb Kihelkonna surnuaeda läbi ja lõhki ning inimesed juba teavad, kelle poole vajadusel pöörduda. Küll on ta aidanud leida sugulaste jälgi ajavaid inimesi, küll valmistada lühikese etteteatamise peale ette matmispaiga. 

“Siin on mõnel pool mahajäetud haudasid, näiteks Soome ja Rootsi meremeeste omad või vanade mõisahärrade omasid – eks ma ikka teen need ka puhtaks,” sõnas ta. 

Mööda surnuaeda jalutades teab Margus jutustada, kuhu kes maetud on, ning pajatab juurde ajaloolisi lugusid sellele kalmistule maetud inimestest. 

Kalmistuvahid tõdevad ka seda, et sel aastal on inimesed palju usinamalt kalmistuid külastanud ja hauaplatside eest hoolt kandnud. 

Ainer Tiitsoni sõnul kinnitab seda ka fakt, et kalmistute prügikonteinerid täituvad enneolematu kiirusega ja neil on tulnud tellida arvukalt lisatühjendamisi. 

Ta tõi jällegi näiteks Kihelkonna kalmistu, kus varasema 1,5 m3 konteineri asemel tühjendatakse nüüd igakuiselt 3,5 m³ konteinerit. 

“Saame vaid oletada, kas põhjuseks võib olla nüüdseks möödunud koroonakriis või on mõni muu põhjus.”

Esimese poolaastaga on selja taha jäänud ka erakordselt kiire murukasvuga suve algus, mis pani kalmistute korrashoiu eest vastutajad tugevalt proovile. 

“Oleme sellega hästi hakkama saanud, kindlasti saame oma töid ja tegemisi jätkuvalt edasi arendada, et jätta Saaremaast hoolitsetud pilt,” tunnustas Ainer Tiitson tublisid töötajaid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles