Karujärve asustatakse uuesti jõevähid

Jõevähk.

FOTO: Marko Saarm

Tänavu augustis alustab keskkonnaamet koostöös Eesti maaülikooliga jõevähkide asustamist Karujärve, kuhu tuuakse plaani järgi umbes 1500 isendit. 

Jõevähid kadusid Karujärvest "tänu" vähikatkule ning nüüd on eesmärk jätkusuutliku populatsiooni taastamine. Eesti maaülikooli ihtüoloogi ja projekti täitja Margo Hurti sõnul saab asustamise õnnestumise korral jõevähki Karujärvest taas püüda vahest 10 aasta pärast. 

"Vähid kasvavad aeglaselt. Need isendid, kelle asustame, peaksid andma järglasi, kes kasvavad püügikõlblikuks umbes viie aasta pärast. Et tekiks elujõuline populatsioon, peaksid omakorda nende järglased püügikõlblikuks kasvama. Seega pole mõtet kohe esimest või teist põlvkonda jõevähki välja püüda," selgitas Hurt. 

Et uued isendid vähikatku ei nakatuks, peaksid inimesed vältima katku järve toomist. "Kõikide viiside ja tegevustega, millega kaasneb vee viimine ühest veekogust teise, on võimalik edasi kanda ka vähikatku. Kõige hullem oleks, kui sinna võõrvähk sisse lastaks," tõdes Margo Hurt. 

Tagasi üles