/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/07/24/13230953t1hbca3.jpg)
Eesti põllumehed saavad järgmisel eelarveperioodil rohkem toetust kui siiani võis Brüsseliga sõlmitud kokkulepete kohaselt eeldada.
Põllumeeste toetused suurenevad
Esialgse ettepaneku järgi oleksid Eesti põllumajandustootjate toetused hektari kohta suurenenud 66 protsendilt 76 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, kuid läbirääkimistel õnnestus Eestil välja kaubelda 80protsendine toetus. Sisuliselt tähendab see, et kui praegu saab Eesti põllumees 178 eurot hektari kohta, siis alates 2022. aastast on toetus 200 eurot ja 2027. aastal 215 eurot hektari kohta. Sellega tõusevad meie põllumeestele makstavad toetused hektari kohta 80 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Euroopa Liidu keskmine toetus ulatub praegu umbes 260 euroni.
Vähe sellest, et Baltimaade põllumehed peavad saama hakkama Euroopa Liidu kõige madalamate otsetoetustega, ka meie tootmiskulud on klimaatiliste olude tõttu ühed kõrgemad – Eestis näiteks 116 protsenti liikmesriikide keskmisest.
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo märkis, et peaminister Jüri Ratas väärib suuremate toetuste eest kiitust. Valitsusega peetud kohtumistel on põllumeeste katusorganisatsioonid palunud peaministrit pingutada, et Eesti põllumeestele makstavad toetused jõuaksid EL keskmisele lähemale kiiremini kui Brüssel on planeerinud. Peaminister lubas hoida teemat fookuses ja võitles EL ülemkojas esialgu kokku lepitud 76 protsendi asemel välja 80 protsenti keskmisest tasemest ehk 80 miljonit eurot enam. "Ratas pidas oma sõna ja selle eest tuleb teda kiita," tunnustas Tõnissoo.
Järgmisel eelarveperioodil saab Eesti põllumeeste otsetoetusteks 1,35 miljardit eurot, mida on 35 protsenti enam kui praegusel perioodil. Samuti lisandub maaelu toetusteks 638 miljonit eurot pikaajalisest eelarvest ja 64 miljonit eurot taaskäivitamise kavast.
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju ütles, et uue eelarveperioodi ettevalmistused on küll täies hoos, aga siiski on veel vara rääkida, milliseid konkreetseid toetusmeetmeid uuel eelarveperioodil kindlasti rakendatakse. Seetõttu ei saa veel ka rääkida toetusmeetmete eelarvetest. 2020. aastal saab 50pealise piimalehmade karjaga tootja mandril otsetoetust umbes 10 000 eurot, saartel aga umbes 12 500 eurot. 150 hektari põllumajandusmaaga majandav tootja saab 2020. aastal otsetoetusi kokku umbes 25 000 eurot.
Põllumajandustoetused suurenevad ka teises Balti riikides. Kui praegu saavad Läti talunikud 179 eurot hektari kohta, siis 2022. aastast peaksid nad saama keskmiselt 200 ja 2027. aastast 215 eurot hektari kohta. Otsetoetused Leedu talunikele tõusevad senise 117 euro pealt 200 euroni hektarilt aastal 2022.