:format(webp)/nginx/o/2021/11/01/14176920t1h71bc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/29/13178058t1h12a5.jpg)
Viikingite luude ja hammaste analüüs on näidanud, et esimest korda ilmusid rõuged juba 1400 aastat tagasi.
Teadlased leidsid rõugeid tekitavate viiruste jälgi Rootsis, Taanis, Norras, Venemaal ja Briti saartel maetud viikingite säilmetest. See tähendab, et nimetatud haigus oli Põhja-Euroopas levinud juba vähemalt 1000 aastat enne rõugeepideemiate algust. Teadlaste uurimistöö kokkuvõtted avaldas ajakiri Science.
“Me teame, et viikingid jõudsid Euroopa pea kõigisse punktidesse ja jätsid oma tegevusest jälgi ka väljaspool Euroopat. Nüüd võime aga väita, et nad põdesid ka rõugeid... Praeguse COVID-19 epideemia peamised levitajad on olnud mööda maailma ringiseiklevad inimesed. Võib vist öelda, et midagi sarnast tekitasid omal ajal ka viikingid,” ütles uurimistöö üks autoreid Cambridge’i ülikooli professor Eske Willerslev.
Viimastel aastatel on teadlased palju diskuteerinud teemal, millal rõuged ikkagi tekkisid. XVIII ja XIX sajandil viis see haigus igal aastal hauda umbes 400 000 eurooplast.
Arheoloogid on seisukohal, et rõuged on sama vanad kui inimkond. Sellele viitavad näiteks rõugete jäljed Egiptuse vaarao Ramses V (valitses u 1147–1143 eKr) muumial. Lisaks mainitakse seda haigust Hiina ja teiste Aasia rahvaste kroonikates.
Rõugeid tekitavate viiruste kaasaegsete alaliikide geneetilised uuringud võimaldasid aga teadlastel selle haiguse tekke väga varastel aegadel kahtluse alla panna. Jõuti seisukohale, et rõuged hakkasid Euroopas levima alles XV–XVI sajandil pKr.
Nüüd on aga paleogeneetikute ja ajaloolaste rahvusvaheline kollektiiv Eske Willerslevi juhtimisel leidnud uusi tõendeid rõugete mõnevõrra varasema leviku kohta. Nimelt leidsid teadlased rõugete tüvesid 11 viikingiaegsest hauast Skandinaavias, Inglismaal ja Venemaal. Radiosüsinikumeetodil dateerimine näitas, et leitud luude vanus oli 1000 kuni 1400 aastat.
Uuringu üks autoreid professor Martin Sikora Kopenhaageni ülikoolist selgitas, et paraku ei tea me kindlalt, kas leitud rõugetüved olid ka surmavad. Kindel on, et viikingid surid ajal, mil nende kehas oli rõugeviirus olemas.
Teadlased loodavad aga, et edasised uuringud aitavad siiski leida vastuse küsimusele, kuidas rõugetel ikkagi õnnestus muutuda haiguseks, mis pea kolme sajandi jooksul kujunes kõige ohtlikumaks ja tapvamaks.