/nginx/o/2019/02/07/11770765t1h9520.jpg)
"Kuni vaktsiini pole, on koroonaviiruse teise laine saabumine tõenäoline ning selleks tuleb pidevalt valmistuda," kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann vastuseks Saarte Hääles 6. augustil ilmunud Aare Rüütli arvamusloole.
/nginx/o/2019/09/04/12530485t1h35c3.jpg)
Teise laine tulles on võimalik selle tõsised tagajärjed ära hoida, kui saame sellele varakult jälile, inimesed järgivad nakkusohutuse meetmeid ning nakkuskollete tekkimisel on tagatud proportsionaalne ja kiire reageerimine. Ainult nii saame vältida vajadust laiaulatuslike piirangute kehtestamiseks.
Sotsiaalministeerium on koostöös terviseameti, haigekassa, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse, ravimiameti ja tervise arengu instituudiga koostanud põhjaliku valmisoleku plaani teise laine tulekuks, mida sotsiaalminister Tanel Kiik on ka vabariigi valitsuses kahel korral tutvustanud.
Plaanis on kesksel kohal tervishoiusüsteemi tugevdamine ning uute võimalike nakkuspuhangute võimalikult kiire tuvastamine – nakatunute kiire diagnoosimine ja ravi, olukorra seire, teadus- ja rahvusvaheline koostöö ning isikukaitsevahendite ja ravimite piisav varu.
Terviseametile on muuhulgas juba tagatud ka selgem õiguslik alus efektiivsemaks reageerimiseks.
Tehtud on ka mitmeid rahalisi otsuseid, näiteks täiendavate isikukaitsevahendite soetamiseks on eraldatud kokku üle viiekümne miljoni euro.
Riik hangib omalt poolt ühe kuu isikukaitsevahendite varu ning ootab tervishoiuasutustelt ja sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajatelt samuti vähemalt ühe kuu varu hankimist.
Terviseameti epidemioloogid jälgivad pidevalt epidemioloogilist olukorda nii Eestis kui mujal maailmas. Covid-19 testimist jätkatakse, positiivsete testide kohta jõuab info terviseametisse ja iga haigusjuhuga tegeletakse edasi samamoodi nagu seni.
Perearstidel on endiselt võimalik saata testimisele kõiki inimesi, kel on covid-19 või mõnele teisele nakkushaigusele viitavad sümptomid.
Kriisi ajal loodi kiireks infovahetuseks uued IT-lahendused, mis võimaldavad saada palju detailsemat infot võimalike nakkuskollete kohta, et neid kiirelt lokaliseerida, haigestunuid isoleerida ning võimalikke lähikontaktseid välja selgitada. See süsteem jätkub ka edaspidi.
Koroonaviiruse esimese laine ajal korraldati kiirkorras ümber perearstikeskuste töö ja loodi valvekeskuste võrgustik. Kevadisele kogemusele tuginedes teeme vajalikke õiguslikke muudatusi perearstiabi paindlikumaks ümberkorraldamiseks kriisi ajal, eelnõu läks kooskõlastamisele möödunud nädalal.
Samuti oli kevadise kriisi lahendamisel olulise tähtsusega ravimite jätkuv kättesaadavus. 6. juulil jõustus muudatus, millega pandi suurema turumahuga ravimite hulgimüüjatele kohustus esitada ravimiametile iganädalasi ülevaateid ravimite laoseisu kohta Eestis.
Kriisiolukorras võib ravimite vajadus ootamatult suureneda ning tarned takerduda. Eriolukorra ajal oli suurematel hulgimüüjatel kohustus esitada ravimiametile igapäevaseid laoseisu ülevaateid, mis võimaldas vältida mitmete ravimite tarneraskustesse sattumist. Lisaks oleme alustanud ravimivaldkonna osapooltega arutelusid püsiva ravimivaru hoidmise küsimuses.
Samuti on välja töötatud haiglavõrgu valmisolekuplaanid A, B, C ja D. Need plaanid näevad ette, kuidas tegutseme, kui nakatunute arv on sarnane kevadega või oluliselt suurem. Esimese puhangu maandasime plaani A raames, eesmärk on sama teha ka sügisel.
Teise laine tulekul taaskäivitatakse covid-19 osakonnad, et suunata haigeid kindlatesse haiglatesse ravile. Osakonnad tuleksid ka seekord esimeses järjekorras Lääne-Tallinna keskhaiglasse, Tartu ülikooli kliinikumi, Pärnu haiglasse, Ida-Viru keskhaiglasse ja Põhja-Eesti regionaalhaiglasse.
Samal ajal käib üle maailma aktiivne töö koroonaviiruse vaktsiini loomise nimel ning olemas on juba üle saja vaktsiinikandidaadi. Eesti osaleb Euroopa Liidu covid-19 vaktsiini ühishankes, kus on praegu käimas läbirääkimised vaktsiinide tootjatega. Millal ja missugused covid-19 vaktsiinid Euroopas müügiloa saavad ja Eestisse jõuavad, on praegu veel vara prognoosida.
Viimastel kuudel välja töötatud abinõud ja meetmed peavad aitama hoida koroonaviirust sügisel samamoodi kontrolli all nagu kevadel, aga vähemate piirangutega.
Muuhulgas on riigi ja eraettevõtjate koostöös arendamisel hoiatusrakendus, mille eesmärk on teavitada inimesi, kui nad on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga ja anda neile juhiseid edasiseks käitumiseks, et oleksime viirusest sammu võrra ees. Rakendus on anonüümne ja Bluetooth’i põhine.