SAARLANE ⟩ Õnnela Luhila parandab laboris meie kõigi toidulauda

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
LAPSEPÕLVE RAND: Põlvepikku tirtsuna Titerannas sulistades ei osanud Õnnela Luhila aimatagi, et veepiiril hulpiv juustelaadne ollus võiks tulevikus täita olulise osa tema päevadest.
LAPSEPÕLVE RAND: Põlvepikku tirtsuna Titerannas sulistades ei osanud Õnnela Luhila aimatagi, et veepiiril hulpiv juustelaadne ollus võiks tulevikus täita olulise osa tema päevadest. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Rääkides Saaremaast ja vetikatest, tulevad esimese hooga meelde agaraine ja marmelaad. Saaremaa neiu Õnnela Luhila teab, et vetikad on head ja väärivad kohta meie toidusedelis ka muudel põhjustel.

Uute toidutrendidega on vetikate tarbimine Aasiast üha enam levinud ka läänemaailma. Kaks kasulikku toitainet, mida vetikatest on leitud, kuid mille sisaldust ei ole laialdaselt analüüsitud Läänemeres levinud liikides, on oomega-3 rasvhapped ja B12-vitamiin. Just selle oma tänavuses magistritöös Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi toidutehnoloogia osakonna magistrant Õnnela Luhila välja selgitaski.

Vetikate juurde jõudis Õnnela rasvhappeid uurides. "Neid sisaldavaid toidulisandeid tehakse ka vetikate baasil ja mind hakkas huvitama, mida neis veel võib huvitavat olla," räägib ta. Kokkuvõttes kukkus välja, et vetikatega tegeles neiu terve ülikooliaja. Alguses vähemate liikide, piiratud katsete arvu ja ainult rasvhapetega, aga lõpuks nii, et bakalaureusetöö kasvas sujuvalt magistritööks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles