"Saaremaa valla üldplaneeringuga on otsustatud kaotada kõik Kuressaare linna positiivsed eripärad, linna senine identiteet ja väärtused," kirjutab endine Saare maakonnaarhitekt Terje Truumaa.
Vallavõim tahab kaotada Kuressaare identiteedi
Üldplaneering on pikaajalise mõjuga ja suuresti tagasipööramatute otsuste kogum.
Üldplaneeringu olemuslik eesmärk on fikseerida avalik huvi ja vormistada ühine ühiskondlik kokkulepe piirkonna pikaajaliste arengute osas. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on teostada oma valijate avalikku huvi ja tasakaalustada arengut.
Praegu käib Saaremaa vallavalitsuses kogu Saaremaad hõlmava üldplaneeringu koostamine. Koostatava üldplaneeringu eelnõu koos kaardimaterjaliga Kuressaare linna osas üsna põhjalikult läbi uurinud, pean tõdema, et loodav dokument eelpool toodut endas suures osas ei kanna.
Üldplaneeringu eelnõust jääb üsna selge arusaam, et planeeringu koostajad ei ole tajunud Kuressaare linna mastaapi ega väärtusi.
Eelnõu seletuskirja alguses on kirjeldatud eesmärke, millega saab suuresti nõustuda. Edasisest seletuskirjast ja kaardimaterjalilt on aga raske leida lahendusi, mis nende eesmärkide saavutamist toetaks. Pigem on kaartidelt loetav sisu kohati lausa vastupidine. Kelle huvides selline vastuoluline dokument on?
Miljööalad kaovad
Näiteks on meid Kuressaares ootamas järgmised muutused.
Linna identiteet rohelise inimsõbraliku tihedusega ajaloolise kuurortlinnana kaotatakse. Kaotatakse ka kõik linna rikastavad miljööalad, nende seas looduslik avar merevaatega puhkeala Kuressaare rannaalal. Olemasolev puhke- ja haljasala on kavas muuta tiheda segahoonestusega alaks, kus hoonete kõrgus ulatuks kuni 14 meetrini (umbes nii kõrged on 4–5-korruselised ehitised). Sinna lubatavad ehitised on laia sihtotstarbega – eramutest ja kortermajadest kaupluste ja ärihooneteni.
Neil loodavatel kinnistutel, mis suuresti lähevad ajapikku paratamatult eravaldusesse, pole muudest seadustest tulenevalt mingit kohustust jääda osaks avalikust ruumist. Sel juhul jääb kohalikele elanikele ja linna külalistele kasutada vaid seadusest tulenev 10 meetri laiune kallasrada.
Inimeste jaoks tähtis avalik ruum väheneb seega oluliselt. Kirjeldatud muudatus käsitleb kogu praegust rannaala, seal hulgas kogu Raiekivi säärt, praegust jaanitule ja laatade pidamise ala ja isegi väikest roheala Titeranna liiva ja pargi ääre (Kalda puiestee) vahel. Miski ei takista näiteks 40 korteriga 4–5-korruselise korterelamu paigutamist Titeranna ja pargi vahele, sest detailplaneeringu koostamine pole lähtuvalt planeerimisseadusest mõningatel juhtudel nõutud. Detailplaneeringu nõue puudub ka ajutiste ehitiste püstitamisel, milleks saab vähemalt viieks aastaks nimetada ka selliseid objekte, mida viie aasta pärast ilmselgelt nende kapitaalsuse tõttu tegelikult lammutama ei hakata. Selles osas on hea näide rannaalale rajatud betoonist rularada.
Kas tõesti ei ole Kuressaare linna rannaalal asuv loodusliku haljastusega avar puhkeala praegusel kujul säilitamist vääriv suure avaliku huviga oluline miljööala? Kuhu on edaspidi kavandatud seni praegusel rannaäärsel puhkealal hästi toiminud merepäevad, laadad ja muud üritused, mis vajavad suurt avarat hoonestamata ala? Kas terviseparkidesse või Auriga parklasse? Säilitamist vajava haljasalana ei ole enam märgitud ka nn koeraparki Turu ja Pika tänava ristumiskoha kõrval.
Miski ei takista ka vanalinna 1,5-korruseliste hoonete vahele 4–5-korruselise ehitamist, sest Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala ja miljööala kaardimaterjalil enam fikseeritud pole. Veelgi enam, arvestamist vajava väärtustena ei ole tekstis ega kaartidel märgitud isegi Kuressaare linnust koos linnapargiga. Samasugune kuni 14 meetri kõrgune hoonestus on planeeritud ka olemasolevatele madala hoonestusega aedlinnamiljööga aladele põhitänavate äärde.
Vajalikus ulatuses parkimist kinnistutel enam ei nõuta, parkivad sõidukid hakkavad ummistama tänavaid, sest kinnistud on lubatud täis ehitada 70% ulatuses. Selline täisehitusprotsent võimaldab näiteks 2000 m2 suurusel kinnistul täita hoonega kogu ala, mis jääb kinnistu piirist 4 meetrit sissepoole. Sellise hoonestustihedusega on praktiliselt võimatu tagada Kuressaare linnale iseloomuliku ja väärtust andva kõrghaljastuse säilimist või uue lisamist. Jah, planeeringu tekstiosas on küll fikseeritud, et 10% kinnistust peab jääma kõrghaljastusele, kuid samas lubatakse selle nõutava protsendi täitmist korraldada mujal tiheasustusalal. Ehk siis miski ei takista nõutava kõrghaljastuse paigutamist asendusena hoonestatava kinnistu asemel näiteks hoopis staadioni taha. Nii jääks hoonestatav ala eklektiliseks haljastuseta ning täis pargitud tänavatega mittemidagiütlevaks keskkonnaks, milliseid võib halva näitena leida igal pool üle maailma.
Turismibusside parkimine näib olevat plaanis tagasi tuua Pargi ja ümberkaudsetele väiksematele tänavatele, sest vähemalt teksti juurde lisatud illustratsioonil on praegune Kitzbergi tänava turismibusside parkla kinnistu näidatud täishoonestatavana.
Planeeringu järgi on ainus väärtuslik ja säilitamist vajav merevaade mereäärses kuurortlinnas Tuulte Roosis WOW-keskuse ees. Merevaadet linna keskusele lähedal asuvast linnapargist ja praeguselt avalikult puhkealalt oluliseks ega säilitamist vajavaks peetud ei ole.
Väljavõte koostatava üldplaneeringu segahoonestusala kaardist. Ainsad numbrilised väärtused, mis märgitud alale ehitamisel ehitistele määratakse, on hoonete suurim kõrgus 14 meetrit ja kinnistute täisehitusprotsent kuni 70% ehk siis väga tihe ning Kuressaare ja Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala mastaabis kõrge hoonestusala. Linna lõunaosas kaotab see merevaate nii Kuressaare lossipargist kui ka ümberkaudsetelt aladelt.
Rahvusvahelise motoringraja rajamist tasub kaaluda, kuid sellele on valitud sobimatu asukoht. Valdavad Kuressaaret mõjutavad tuuled puhuvad lõuna-edela suunast, mis tähendab, et Roomassaare poolsaarele rajatava mürarikka objekti müramõju võib vastavate tuulte korral ulatuda poolde linna. See ulatuks nii kohalike elanike kodudeni kui ka puhkama ja vaikust otsima tulnud linna külalisteni mereäärsetes hotellides ja spaades. Ringraja paigutamisel on arvestamata jäetud ka vahetult kõrval asuv Kuressaare lahe hoiuala. Planeeringule on küll lisatud mõjuhinnangute analüüs, kuid see ei sisalda vajalikus ulatuses ei ringraja müramõju linnale ega ka mõju Kuressaare lahe hoiualale.
Tuule tee praeguse väikeelamuala juhtotstarve on planeeritud muuta segahoonestusala juhtotstarbeks. Nii on sinna lisaks väikeelamutele edaspidi lubatud rajada ka ühiskondlikke, ameti- ja valitsusasutuste, kaubandus- ja teenindusasutuste hooneid, äri- ja büroohooneid, väiketootmise, kultuuri- ja spordiasutuste hooneid, millest lähtuvalt on piirkonnas oodata tõsiseid parkimisprobleeme ja ka liigset müra.
Dokumendis puuduvad igasugused viited edaspidiste täpsustavate lahenduste väljatöötamise vajaduse ja viisi kohta. On vaid eelnõu avalikel aruteludel antud suulised lubadused. Otsustajaks jääb lõpuks ikka vaid vallavalitsuse ametnik, mitte ühiskondlik kokkulepe.
Samuti ei leia dokumendist viiteid täiendavatele piirangutele (kõigi erinevates piirkondades kehtivate piirangute kaardikiht on puudu), mis tulenevad muudest seadusandlikest aktidest. Nii tekib olukord, kus pärast üldplaneeringu kehtestamist kinnistu soetanud isik saab õigustatud ootusele rõhudes hakata nõudma leevendusi ja erisusi.
Ebapädev meeskond?
Üldplaneeringu eelnõust jääb üsna selge arusaam, et planeeringu koostajad ei ole tajunud Kuressaare linna mastaapi ega väärtusi. See omakorda sunnib kahtluse alla seadma üldplaneeringut koostava meeskonna piisava pädevuse nii oluliste otsuste tegemiseks.
Kõik Kuressaare linna positiivsed eripärad, linna senine identiteet ja väärtused on otsustatud kaotada. Selline areng mõjutab suurelt meie kõigi elukvaliteeti, pikas perspektiivis ka praegust avalikku avarat puhkeala rannas lühinägelikult täis ehitada soovijate oma. Kui kaotada Kuressaare unikaalne identiteet, muutub küsitavaks ka kohaliku turismimajanduse säilimine ja areng.
Usun, et suur osa eelpool kirjeldatust mõjub uskumatult ja pigem aprillinaljana, kuid paraku on see reaalselt koostatud dokument just sellise sisuga, sisaldades lisaks mitmeid vastuolusid, (tahtlikku?) eksitamist kaardimaterjalil ning isegi kehtiva planeerimisseaduse ja muinsuskaitseseaduse rikkumist. Vastuolu leiab ka lisatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu ja planeeringulahenduse vahel.
P.S. Ametlik üldplaneeringu eelnõusse muudatusettepanekute tegemise aeg lõppes enne, kui planeeringut avalikel aruteludel erinevates piirkondades tutvustati. Nii ei saanud avalikkusele suhteliselt loetamatus ning eksitavas vormis esitatud eskiislahenduse kohta täpsustavaid küsimusi küsida. Hetkeseisuga on selle dokumendi edasine saatus vaid vallavalitsuse ja -volikogu käes.