Taastuvenergiast ei tohi saada rohemalakas

Tiit Vimberg.

FOTO: Erakogu

“Pretsedente luues on tõenäoline seada ohtu Saaremaa valla uue üldplaneeringu eesmärgid,” kirjutab Pahapilli küla elanik Tiit Vimberg. 

Teadupärast on Saaremaa vallavolikogu algatatud valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise arutelud kütnud mitmel pool Saaremaal üles erinevaid kirgi. On ju planeeringu koostamise eesmärk kogu valla ruumilist arengut säästvalt ja tasakaalustavalt suunavate põhimõtete ja suundumuste väljatöötamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise põhjendus on igati tervitatav – üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine.

“Oleks mõistlik ja kiiduväärne uude planeeringusse lisada ka nõue, mis ütleb, et püstitada võib vaid uusi elektrituulikuid, kasutatud elektrituulikute püstitamine on keelatud.”- Tiit Vimberg

Iga uus asi sünnib teatud sünnivaludega. Mõneti arusaadav, et üldplaneeringu koostamine pole lapsemäng ja selle kehtestamine koos haldusreformiga oleks tekitanud uuele Saaremaa vallale suuremaid sünnitusvalusid. Praegune kehtiv olukord aga, sisuliselt juba paar aastat pärast haldusreformi, kus kuni uue ja kogu Saaremaa valla territooriumi hõlmava üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad kõik endiste valdade üldplaneeringud, võib teatud mõttes ohtlikuks ja pretsedente loovaks muutuda. 

Tuulikud olgu uued

Pahapilli on kena küla Saaremaa põhjarannikul endise Mustjala valla äärealal. Ajalooliselt on selle külakese sees ka Varese sadam. Pisike küla, pisike sadam, aga suured tülid sinna kavandatava tuulegeneraatori pärast. Endise Mustjala valla ehk seega praegugi kehtiva üldplaneeringu kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndis keelatud tootmismaa kasutust muuta selliselt, mis lubaks sinna rajada igasugu maste, sealhulgas mobiilimaste ja tuulegeneraatoreid. Sadama arendaja ei näe aga takistust, vaatamata üldplaneeringus sätestatule. Veel enam – praeguse vallavõimu laual on detailplaneering, milles taotletakse kehtiva üldplaneeringu muutmist selliselt, et arendajat huvitav tuulegeneraator ikka sadamasse püsti saaks pandud. Ja veelgi enam – vallaametnike armust saaks see tuulik olema lähimast elamust 300 m kaugusel, sest üksiktuulikute ja elamute vahelise kauguse otsustamine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Selline dokument nagu Saare maakonnaplaneering 2030+ märgib, et Saare maakonnas on esteetilise ja puhkeväärtusega eelkõige rannaalad. Sama planeeringu tuuleenergeetikat käsitlevas teemaplaneeringus selgitatakse, et tuuliku ja elamu vaheline puhverala on 1000 meetrit. Tõsi – see kehtivat ainult tuuleparkide puhul ja nagu just mainisin, on üksiktuulikute kauguse otsustamine-määramine kohaliku omavalitsuse käes. Tuulepargiks loetakse siinkohal kahest üle 500 kW võimsusega tuulikust koosnevat elektrijaama. 

Ka uue valla üldplaneeringu algetes on nii tuuleparkide kui ka (rõhutan) üksiktuulikute puhveralaks märgitud vähemalt 1000 m. Igati mõistlik ja kiiduväärne, sest igaüks võib arvata, milline vahe on, kas sinu maja läheduses jahvatavad tuult kaks poolemegavatist tuulikut ehk tuulepark või üksainus – kolm korda võimsam ehk poolteise megavatine või isegi võimsam üksiktuulik. 

Et asi oleks veel selgem, siis oleks sama mõistlik ja kiiduväärne uude planeeringusse lisada ka nõue, mis eelmainitud 2030+ tuuleenergeetika teemaplaneeringus leheküljel 54 punktis 17 selges eesti keeles ütleb, et püstitada võib vaid uusi elektrituulikuid, kasutatud elektrituulikute püstitamine on keelatud. 

Pole vahet, kas tegu oleks tuulepargi või üksiktuulikuga, mille võimsus on suurem kui 500 kW. Oleks selge ja ühene lähenemine. Viitan siinkohal Varese sadama detailplaneeringule, mille avalikul arutelul Saaremaa vallavalitsuses ei osanud arendaja minu küsimusele tema tuuliku vanuse kohta midagi kosta peale selle, et see olevat Saksamaal või Taanis kasutuses olnud, ise samal ajal väites, et tegemist on tehnika viimase sõnaga.

Ohtlikud pretsedendid 

Muide, tähelepanuväärne ja halva maiguga fakt on, et kõnealune tuulik oli sadamasse toimetatud juba ammu enne seda, kui sadama detailplaneeringut polnud vallas avalikult veel arutatudki. Arendaja enesekindlus või riisiko? Nagu tabavalt ütles üks meie küla mees, et see meenutab paavsti äraspidist valimist – olgugi et paavsti pole veel valitud, tuleb korstnast juba valget suitsu.

Kogu minu eelneva jutu tuum seisnebki selles, et Saaremaa vallavalitsus, nimetades uue üldplaneeringu koostamise eesmärgina valla territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tagamist, ei võtaks kiirustades, mõtlematult või kellegi survel vastu otsuseid, mis kõige muu kõrval puudutavad eriti selliseid teemasid nagu tuuleenergeetika või energeetika üldiselt. Seda ka seni kehtivate vanade valdade üldplaneeringute põhjalt. 

Nagu eelpool vihjasin – pretsedente luues on tõenäoline seada ohtu uue planeeringu eesmärgid.  Taastuvenergia iseenesest ei tohi muutuda rohemalakaks saarlase turjal.

Üldplaneering annab kindluse arendajaile ja elanikele

Jaan Leivategija

FOTO: Maanus Masing/Saarte Hääl

“Elektrituulikute rajamist käsitlevad detailplaneeringud kipuvad olema konfliktsed,” tõdeb Saaremaa abivallavanem Jaan Leivategija. 

Ühel pool on arendaja(d), kel huvi tuulikuid rajada, teisel pool aga kogukond või läheduses elavad inimesed, kes seisavad vastu muutustele nende tavapärases keskkonnas. Kaasneb ju tuulikutega nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka nende tööst tingitud müra.

Varese sadama detailplaneeringu algatas enne omavalitsuste ühinemist Mustjala vallavalitsus.  Planeeringu algatamisel käsitleti seda üldplaneeringuga kooskõlas oleva planeeringuna. 

Saaremaa vald on kõnealust planeeringut käsitlenud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna, seda eeskätt antud artiklis toodud põhjustel. 

Planeeringu on heaks kiitnud rahandusministeerium ning praegu on see volikogu menetluses. Kehtestamise korral tuleb arvestada selles toodud leevendavate meetmetega nagu näiteks tuuliku töö piiramine juhul, kui tuul on elamute suunas. 

Samas on võimalik, et planeeringu eelnõule esitatakse veel muudatusettepanekuid.

Saaremaa valla üldplaneeringu eskiis kajastab muude teemade hulgas ka tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid, mille väljaselgitamisel on lähtutud keskkonnakaitsest, riigikaitsest ja asustuse paiknemisest tulenevatest piirangutest. Asustuse puhul on arvestatud, et nii tuulepargid kui ka üksikud elektrituulikud jääksid elamutest vähemalt 1000 m ja asulatest 2000 m kaugusele. 

See piirang ei laiene ainult kuni 28 meetri kõrgustele üksikutele elektrituulikutele. 

Juhul kui üldplaneering kehtestatakse eeltoodud põhimõtteid silmas pidades, annab see nii valla elanikele kui ka arendajatele kindluse, et tuulikute asukohad on määratud keskkonda (ka elukeskkonda) kõige vähem häirival moel ja kõigi huve silmas pidades.

Varese sadama arendaja Harry Raudvere Tiit Vimbergi seisukohta kommenteerida ei soovinud.

Tagasi üles
Back