Saaremaa vald kavandab eelseisva viikingiaasta raames ulatuslikku turundusprojekti, et Salme laevaleidude uurimisele tuginedes tutvustada Saaremaad kui viikingi- ja muinasaja üht olulisemat ning mõjukamat paika Läänemere piirkonnas.
Saaremaa kavandab suurejoonelist viikingiaastat
5. september 2020, 00:27
"Kui tänapäeval öeldakse viiking, siis mõeldakse kohe norralastele ja sarvilistele kiivritele. Või kui vaatame Hagari koomiksit, siis tema kõigepealt teeb ja alles pärast mõtleb," ütles Saaremaa vallavalitsuse sporditööspetsialist Rasmus Tüüts. Ta lisas, et tulevaks aastaks plaanitud viikingi teema-aasta tugineb hoopiski sellele, et viikingiajal oli kogu Läänemere ümbrus ühtne kultuuriruum ning viikingid strateegiliselt mõtlevad ja asjalikud tegelased.
Juba tulevaks nädalaks peaks kokku saama plaan, kuidas Saaremaaga seotud viikingiteemat laiemalt tutvustama ja reklaamima hakata. "Meie tegevuste fookus on sellel, et Salme laevaleidudele tuginedes nihutada viikingiaja algus viiskümmend aasta varasemaks ja alguspunktiga just Saaremaale," märkis Tüüts, kelle sõnul on projekti kaasatud nii valla arendusosakond, kellel on kogemus projektiraha hankimisel, turismiteenistus, kus on hea turundusalane kompetents, kui ka ehitus- ja kultuuriosakond.
100 000 eurot
"Loome turunduskontseptsiooni, paneme sellele hinna juurde ja vaatame, kust ja kui palju oleks võimalik raha hankida," ütles Tüüts, kelle sõnul võib projekti maksumus küündida 100 000 euroni. "Mingi osa saame loodetavasti vallaeelarvest, aga kindlasti on vaja kaasata välisvahendeid. Kuna viikingitemaatikal on lai kandepind kogu maailmas, siis on ka päris palju kohti, kust projekti elluviimiseks toetust saada," lisas ta.
Olulisemate viikingiaasta tegevuste ehk ankurüritustena nimetas Tüüts Saaremaa muuseumi korraldatavat Salme laevaleidude teemalist konverentsi ja näitust ning Salme viikingiturgu, millele lisanduvad muud ettevõtmised.
Augustikuus juba viienda Salme viikingituru korraldanud Hardi Lipand ütles, et viikingiaasta eesmärk on muinas- ja viikingiaja teadmiste lähemaletoomine tänapäevale. "Saarlastele tuleb aeg-ajalt meelde tuletada, et nemad olid Euroopa viimased paganad, keda kardeti nii Rootsis, Taanis kui ka Saksa maades ja kelle vastu oli neetult raske võidelda isegi paavstil. Ja ega Salme laevadki suvalisele põllule sattunud," lausus ta.
Mereajaloo pärl
Lipand tõdes, et Ojamaal asuvat Visbyt promotakse kui Läänemere ajaloopärli. "Aga seal toimus ju ainult üks suur lahing. Saaremaa on seevastu läbi ajaloo olnud Läänemere tähtsamaid saari, ka muinasajal," rääkis Lipand, viidates Henriku kroonikale, kust tuleb välja, et saarlased olid Läänemerel korrahoidjad. "Mis sellise mõjukuse andis? Saarlastel pidid olema teadmised, oskused ja ka tahe," lausus Lipand, kelle sõnul tahavad teema-aasta eestvedajad kohalikke, nii eraisikuid kui ka ettevõtjaid kaasa tõmmata vanade teadmiste tänapäeva toomisel.
Näiteks viikingiturg on plaanis teha nädalapikkuseks. Esimene pool leiaks aset Kuressaares, mis muutub viikingiasulaks laatade, kontsertide ja muude etteastetega. Nädala teine pool kandub aga Salmele, kus kogunetakse autentse viikingituru raames ja pannakse suvele ajastutruu punkt.
Lipandi sõnul on viikingientusiastidel plaanis teha tuleval kevadsuvel ka laevaretk mööda muistset Emajõe veeteed Saaremaalt Tartusse. Sellega tähistatakse 960 aasta möödumist sossolite – arvatavalt saarlaste – sõjaretkest toonasesse Jurjevisse, mille tulemusena Kiievi-Vene võimukandjad Eesti aladelt minema löödi ja asula uuesti kohalike kontrolli alla läks. Lipand usub, et tegu oli just nimelt saarlastega, kuna sõjaretk leidis aset kevadel, mil liiguti mööda veeteid. Läänemere idarannal oli tollal ainus arvestatav sõjalaevastik aga vaid saarlastel.