/nginx/o/2019/12/03/12785836t1h318c.jpg)
“Aastaid on kõneldud vajadusest leida Eesti Nokia, märkamata, et see on Eesti looduse ja inimsõbraliku elukeskkonna näol tegelikult olemas. See tähendab, et kõiki arenguid, kaasa arvatud majanduslikke, tuleb planeerida sellest eeldusest lähtuvalt,” kirjutab Sõrve elanik Aivar Pohlak oma vastulauses Harry Raudvere arvamusloole
Hinnang lubatud ja lubatavale tegevusele peab olema ka tunnetuslik ja emotsionaalne, sest need on mõtlemisvõime kõrval inimese maailmaga kontaktis olemise teiseks viisiks ja vaid ratsionaalse lähenemisega on võimalik liiga lihtsalt petta.
Toon oma väite illustreerimiseks olukorra meie metsadega, mille raiemahtude suurendamiseks leitakse üha uusi ratsionaalseid argumente, ometi on tundlikul ja muretseval inimesel juba ammu kahtlus, et mahud ja viis, kuidas raiet tehakse, ei ole sageli mõistlikud ega jätkusuutlikud.
Tunnen ja muretsen minagi ja toetun oma emotsionaalsele järeldusele piltidega Põhja-Lätist, kust korduvalt läbi sõites olen pidanud kahjuks tegema järelduse, et sealne metsade majandamine käib oluliselt kultuursemalt. Lisan emotsionaalse argumendina ka fakti, et Nõukogude Liidu päevil raiuti Eestis üldmahus ca 7 miljonit tihumeetrit puitu, täna hinnatakse satelliidipiltide põhjal Eesti raiemahtu toonasega võrreldes pea kahekordseks (12–13 miljoni tihumeetrini). Ometi nimetati tollast Eesti loodusressursside kasutamist röövmajandamiseks.
Majanduse arendamine ei saa käia keskkonna ega väärtuste arvelt. Saaremaa – ja muu maailmaga võrreldes tegelikult kogu Eesti – on inimese vääriselupaik ning see on asjaolu, millest tuleb lähtuda. Ekslikult arvatakse, et majandus on tähtsaim, ometi on kõige olulisem kultuur – kusjuures kultuuri hulka kuulub ka elukeskkond, elukeskkonna hulka loodus ja temaga kultuurne ümberkäimine.
Harry Raudvere arvamusloost kumab läbi põlgus nn rumalate ja vaeste vastu ehk siis tema jaoks seostub tarkus eelkõige inimese võimega parandada oma majanduslikku heaolu. Paraku saab tavaliselt elava inimese kohta öelda ka, et ta lihtsalt ei ole ahne.
“Harry Raudvere arvamusloost kumab läbi põlgus nn rumalate ja vaeste vastu ehk siis tema jaoks seostub tarkus eelkõige inimese võimega parandada oma majanduslikku heaolu.”
Tuuleparkide kohta on minu arvamus lihtne: esiteks, pean tuuleparkide loomist ajale jalgu jäävaks taastuvenergia tootmise viisiks ja eeldan, et lähiajal tekib sellele loodussõbralikumaid alternatiive. Arvestades Hiiumaa ja Pärnu lahe mereplaneeringuid ja sinna ette nähtud suuri tuuleparke, on selle energiatootmise mõistlik piir Eestis käes.
Lugedes ajakirjandusest, et Hiiumaa meretuulepark ületab maailma senise suurima kahekordselt, ei pea kaua mõtlema, mõistmaks, et lihtsalt eluterve loogika järgi ei saa selline mastaap Eesti jaoks olla ei arukas ega vajalik. Siin saab hinnanguna kasutada taas vaid ühte sõna – ahnus, mida varjatakse loodussõbraliku energiatootmise sildi alla.
Isegi arvestades Eesti taastuvenergia tootmise plaani, on meie saared koos tänaseks planeeritud arendustega ületanud selle nurga alt mõistliku proportsiooni ning kogu vastutus taastuvenergia tootmise eest tahetakse saavutada Lääne-Eesti saarestiku elu- ja looduskeskkonna arvelt.
Mis puudutab minu väljaütlemist Iidel peetud mereplaneeringu arutelul, siis Harry Raudvere lihtsalt valetab ja loob öeldust teadlikult väära mulje: ütlesin Kuido Kartau demagoogilise kõne järel, et sellise jutu peale tuleks tegelikult talle peksa anda ja saalist välja visata ning kirjeldasin selgelt ja arusaadavalt seda kui emotsionaalset kujundit.
Rahva aplaus ja koosolekujärgsed käepigistused paljudelt, koos tänuga, et vähemalt keegi astub kohalike kaitseks välja, olid kindlaks märgiks, et minu väljaütlemist mõisteti õigesti.
Muide, lükkan ümber ka Harry Raudvere hoiaku, nagu peaksid riik ja kohalik omavalitsus kaitsma eelkõige ettevõtjate huve. Riik ja kohalik omavalitsus peavad kaitsma esimeses järjekorras inimeste üldisi huve ja elukeskkonna kaitsmine on inimeste üldine huvi.
Kusjuures olen selgel arusaamisel, et riik ja omavalitsused ei kaitse inimeste üldisi huve piisavalt ja tehtavad otsused on sageli ettevõtlushuvide poole kaldu. Seda viimast kinnitas kahjuks ka rahandusministeeriumi tellitud merealade planeeringu eskiis, mille arutelu käigus selgus, et enamik looduse seisukohast olulisi asju on planeeringu eskiisi ettevalmistamisel arvestamata jäetud.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/12/16414238t1h5ebf.jpg)