/nginx/o/2019/02/11/11780776t1h0b33.jpg)
/nginx/o/2020/07/20/13222940t1h4f47.jpg)
Suvel Järvel Keskrannas rannarõõme nautinud inimeste pahameele pälvinud hülgekorjuse koristamise oleks pidanud korraldama omavalitsus, selgub keskkonnaministeeriumi selgitusest Saaremaa vallale.
Rannarõõmude rikkujate koristamine peaks olema valla mure (1)
Ministeeriumi poole pöördunud Saaremaa vallavalitsus oli suvise juhtumiga kimpus, kuna senise praktika järgi oli Keskkonnainfosse tulnud teatis edasi saadetud keskkonnainspektsioonile. Nüüd suunas Keskkonnainfo teated hülgekorjusest vallavalitsusele. Seejuures polnud tegemist vaid ühe hülgega Keskrannas, vaid lõpnud loomi leidus rannajoonel ka mujal Saaremaal.
“Tänaseks on Saaremaa vald saanud kogu kriitika hülgekorjustega tegelemise suutmatuse osas endale,” nentis vallavalitsuse järelevalve peaspetsialist Mare Aulik.
Valla seisukohast peaks selliste muredega kuni maaomaniku teavitamiseni välja tegelema keskkonnainspektsioon. Neil on pädevus määrata, kas tegu on kaitsealuse loomaga, tuvastada võimalik ebaseaduslik jahipidamine ning on ka õigus mootorsõidukiga randa sõita.
Vallavalitsus nõustub, et kui korjus asub valla maal, siis peab selle ära koristama vald kui maaomanik. Keskrannas on aga tegu RMK maaga.
Keskkonnaministeeriumi seisukoht on, et omavalitsus peab sellistel puhkudel käitumist reguleerima mõne õigusaktiga. Vajadusel saab kaasata näiteks jahindusorganisatsiooni.
Looduslikes oludes olev loomakorjus, kui see ei häiri inimesi või asub vähekäidavas kohas, ei vajagi aga ministeeriumi hinnangul tingimata ärakoristamist.