“Ammooniumnitraadi plahvatusest sündinud katastroof Beirutis ja sel nädalal sealsamas sadamaalal puhkenud tulekahju tuletasid mulle meelde ühe ligi 40 aastat tagasi juhtunud õnnetuse Saaremaal,” kirjutab kuressaarlane Valdek Kraus.
Kunagine poepõleng Pidulas võinuks lõppeda katastroofiga
Töötasin tollal tarbijate kooperatiivi esimehena, kui ühel hilisõhtul helistati tuletõrjest, et Pidula kauplus põleb. See oli äärmiselt ebameeldiv uudis. Pidulas oli tollal väike ühe-kahe müüjaga kauplus, igati sobiv sealsete elanike teenindamiseks.
Kauplus oli olnud mitu kuud suletud, sest tegime kogu majale põhjaliku kapitaalremondi. Uuendatud sai ka maja teises otsas olev korter, välja vahetatud kogu sisustus ja ka seadmed. Sel päeval oli lõpetatud kaupade väljapanekuga ja järgmisel hommikul pidime kaupluse avama.
Süüdlast polnud raske arvata
Kuulnud tulekahjust, helistasin kaubandusala aseesimehele Paul Piipuule ja pearaamatupidaja Uno Ansperile. Leppisime kokku, et mina võtan kooperatiivist auto ja korjan nad linna vahelt peale. Maanteel läks sõit lahti, nagu auto võttis ja tee lubas.
Kui kohale jõudsime, selgus, et tuli oli juba hulk aega lõõmanud, sest katus ja osa lagesid oli juba alla varisenud. Tuletõrjujad olid oma autodega kohal ja kustutamine käis täie hooga. Ka tuletõrje ülem Peterson oli seal. Vaatamata hilisele ajale oli kaupluse juurde kogunenud hulganisti kohalikke elanikke.
Püüdsin välja selgitada, kes esimesena tule avastasid ja kohale jõudsid. Leidsingi ühe mehe, kes kinnitas, et tema jõudis kaupluse juurde esimesena. Esiuks olnud lukus, kuid müügisaal juba tuld täis. Laoruumi välisuks olnud lahti, ruum ise aga samuti tuld täis. Mees rääkis, et uks oli juba lahti murtud.
“Kui väetisekuur oleks põlema läinud, ei oleks olnud enam meid, tulekahju pealtvaatajaid ega kaupluse vundamenti, vaid ainult üks suur auk. Seekord jäi see auk õnneks tekkimata.”
Järelikult oli tegemist sissemurdmisega ja selle käigus süttis kauplus põlema. Küllap ei julgenud sissetungija(-d) elektrivalgust põlema lülitada ja kasutas(-id) ruumide valgustamiseks lahtist tuld.
Ilmselt polnud süüdlasi raske välja nuputada – sealsamas üle tee Pidula mõisas asus sõjaväeosa ning aastaid tagasi oli ühe sügise jooksul sisse murtud kuueteistkümnesse kooperatiivi kauplusse. Tookord jäid kahtlusalusteks sõjaväelased, kes sõitsid öösiti autoga Saaremaal ringi. Aste asula kaupluse tagusest metsast leidsin teerajalt mitu kilepakendis nailonsärki ja raja lõpus seal peatunud villise jäljed. Kahjuks tookord miilits sõjaväe vastu ei saanud.
Tulemöll oli vägev. Tuletõrjujad ja pealtvaatajad olid kõik kaupluse tuulepealsel küljel, kuid allatuult asus kolhoosi püstlaudadest seinte ja eterniitkatusega küllaltki suur kuur. Paraku mattus see hoone suitsu ja sädemete möllu.
Süttimine vaid aja küsimus
Mulle meenus 60-ndate alguse tulekahju Koimlas, kus süttinud sauna tõttu hävis kogu talu. Juhtusin tookord seal olema ja nägin kõike toimuvat.
Näha oli, et kaupluse lähedal seisva kuuri süttimine on vaid aja küsimus. Uurisin ühe kohaliku mehe käest, mis seal kuuris on. Vastus oli, et see on väetisekuur. Täiendava pärimise peale sain teada, et tegemist on ammoniaagiga ja seda on umbes 200 tonni. Nüüd läks mul kiireks. Otsisin Petersoni üles ja tegin kuuldu talle teatavaks. Nüüd hakkas ka Petersonil kiire. Tuletõrjujad jätsid kaupluse rahule ja suunasid kogu võimsuse kuuri seinte ja katuse jahutamiseks. Vist oli ka viimane aeg.
Kaupluse kustutamise ajal oli tulest pootshaakidega välja kistud palke ja laudu. Kolleegide ja paari kohaliku abiga loopisime need tulle tagasi, sest ei olnud mõtet nende äraviimisega töömeeste aega kulutada. Kohalikud mehed lükkasid ka iidse kombe kohaselt korstnajalad ümber, kuna siis ei olnud kindlustusel võimalik summade väljamaksmisel norida.
Pärast lõplikku kustutamist ajasin veel Petersoniga juttu ja küsisin tema arvamust, et mis oleks võinud kuuri süttimise korral juhtuda. Tema vastus kattus üks-ühele minu tsiviilkaitse kursustelt saadud teadmiste põhjal kujunenud arvamusega: kui kuur oleks põlema läinud, ei oleks olnud enam meid, tulekahju pealtvaatajaid ega kaupluse vundamenti, vaid ainult üks suur auk. Seekord jäi see auk õnneks tekkimata.
Püüdsin Pidulasse uue kaupluse ehitust ehitusplaanidesse suruda, aga see ei õnnestunud ja piirkond jäigi kaupluseta.