“Kuigi tuleva aasta aprillist hakkab eakate koduteenusele kehtima omaosalustasu, ei peaks keegi teenusest loobuma ainult sellepärast, et tal ei jätku raha,” kinnitasid Kadi raadio saates “Keskpäev” abivallavanem Marili Niits ja sotsiaalosakonna juhataja Mare Naaber.
Saatejuht Tõnis Kipper: Mis tingis sotsiaalteenuste hinna kehtestamise?
Marili Niits: Koduteenuse ülevaatamise üks põhjus on see, et oleme üle kogu Saaremaa valla koduteenust osutanud ligi kolm aastat ja saanud nii klientidelt, koduhooldajatelt kui ka sotsiaaltööspetsialistidelt ühe või teise asja kohta tagasisidet.
Teisalt – ühele, küll mitte väga suurele osale klientidest, on seni teenust osutatud projektiraha eest. Projekti eesmärk on teada saada ka seda, kui suur on tegelik nõudlus teenuse järele. Nüüd, mil projekt peagi lõpeb, me projektiraha enam kasutada ei saa. Ka seetõttu oli sobiv aeg üle vaadata, milline meie koduteenus edaspidi olema hakkab.
Saaremaa vald on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kus koduteenus on veel tasuta.
Mida valla pakutav koduteenus endast kujutab ja mida sisaldab?
Mare Naaber: Koduteenuse eesmärk on inimest toetada, et ta saaks nii kaua kui võimalik oma kodus elada. Et ta ei peaks minema hooldekodusse või saaks sinna minekut võimalikult kaua edasi lükata. Vald aitab inimest tegevustes, millega too ise hakkama ei saa või mille tegemisel ta abi vajab. Teenuse raames tehtavate tegevuste hulk on väga lai. Peamised on näiteks toidu kojutoomine, eluruumi korrastamine, erinevad hooldustoi-mingud. Milliseid teenuseid konkreetse inimese jaoks koduteenuse raames tehakse, lepib sotsiaaltööspetsialist temaga kokku koduvisiidi raames.
Kuidas see ühe korra hind – 5 eurot üksi elavale inimesele ja 6,5 eurot kahele ühes leibkonnas elavale inimesele – kujuneb? Kuidas on võimalik panna numbritesse näiteks poeskäimine, toa koristamine ja kuldkalade toitmine?
Naaber: Hakkasime koduteenust aktiivselt arendama juba mullu sügisel, aluseks oli ka inimeste endi tagasiside selle kohta, mis toimib ja mis mitte ning mis tegevusi inimesed veel koduteenuse raames sooviksid. Kuna arvamusi tuli väga erinevaid, oli oluline, et ei tekiks olukorda, kus üht tegevust ühes valla otsas teeme, teises aga mitte. Tahame, et teenuse standard ja kvaliteet oleks üks. Tänaseks on meil detailne loetelu, mida teenuse raames teha saab. On ka pisut vangerdamisruumi, sest kõiki detaile ei ole võimalik kohe paika panna. Teenus määratakse ju inimesele pikemaks ajaks.
Meil ei ole sellist hinnakirja, et puude tuppa toomine maksab niipalju ja hooldustegevus naapalju. Arutasime ka seda võimalust, ent see oleks väga keeruline nii teenust saava inimese jaoks kui ka administratiivselt. Jõudsime järeldusele, et mõistlik on kehtestada hind korra kohta, mille sisse mahuvad inimesele vajalikud teenused ära.
Neli eurot korra kohta on inimese nii-öelda omaosalus, aga mis see üks teenindamiskord tegelikult maksab?
Naaber: Tegelik tunnihind on 16 eurot. Sinna sisse on arvestatud kõik kulud, sealhulgas transpordikulud, töötajate palgakulud ning ka administratiivsed kulud. Inimese omaosalus moodustab seega veerandi teenuse maksumusest ja ülejäänu eest maksab vald.
Valla enda koduteenusel on praegu 364 inimest, peagi lõppeva projek-i raha eest saab teenust veel 158 inimest lisaks. Kokku seega 522 inimest.
2018. aastast on teenusesaajate arv kasvanud sadakond inimest aastas. Ühelt poolt näitab see, et suudame oma koduteenusega inimesi toetada. Teisalt – kui tuleb hinna kehtestamine, siis tõenäoliselt vaatavad inimesed üle, kas nad saavad mingeid tegevusi ka ise teha või jäävad siiski sama teenusemahu juurde.
Teatud juhtudel on meil võimalik inimene teenuse eest maksmisest vabastada. Kindlasti ei soovi me, et ükski inimene abita jääks.
Kuidas see maksmisest vabastamise protseduur välja näeb?
Naaber: Kui inimene ja sotsiaaltööspetsialist omavahel räägivad, siis saab rääkida ka sel teemal. Kui see raha, mis inimesele pärast eluasemekulude tasumist kätte jääb, on väiksem kui kahekordne toimetulekupiir ehk 300 eurot, siis vabastame ta kohe koduteenuse eest maksmisest.
Seni pole me koduteenuse puhul vaadanud, kas eakal on ka lapsed, kes teda toetada saaksid. Nüüd, kui teenusele hinna kehtestame ja inimene ei suuda seda täies ulatuses maksta, siis kindlasti pöördume ka laste poole. Seaduse järgi on ju lastel ülalpidamiskohustus ja kui neil on võimalik, peaksid nad vanemaid toetama.
Teenuse maksumus oleneb sellest, kui sageli seda osutada.
Naaber: Kõige rohkem on neid inimesi, kes kasutavad teenust kaks korda nädalas – see teeks kokku 48 eurot kuus. Samas on meil on ka paar klienti, kes kasutab teenust iga päev ja kolm korda päevas – see teeks kokku 360 eurot kuus. Kui võrrelda aga sellega, kui palju tuleb maksta hooldekodukoha eest, siis polegi seda nii palju.
Kuna rahvas maakonnas vananeb ja koduteenuse kliente tuleb ilmselt veelgi juurde, on see vallaeelarvele pidev koormus. Kui sageli on kavas hakata omaosaluse suurust üle vaatama ja korrigeerima?
Niits: Seda näitab aeg. Kuna muudatus on praegusega võrreldes suur, siis ehk näitab esimene aasta, kui palju praegustest klientidest alles jääb. Muidugi vaatavad sotsiaaltööspetsialistid ja koduhooldajad, et inimesed ei loobuks teenusest üksnes tasu pärast. Hätta ei tohi jääda keegi.
Usun, et leidub ka neid, kes pole koduteenusest varem kuulnud. Neil soovitame võtta julgesti ühendust piirkonna sotsiaaltööspetsialistiga.