Poolsada Nasva last lustis ühe õhtu omaenda lapsepõlves

Nasva lapsed kokkutulekul Foto: NASVA LASTE ERAKOGU

Läinud kuul Nasval peetud Nasva laste kokkutulekul lustis koos poolsada kohalikku inimest. Seejuurest oli tegemist justnimelt Nasva lastega, sest suurest armastusest kodukandi vastu just nõnda, aastatel 1955-1986 sündinud, end nimetada armastavad.

Ettevõtmise üks korraldajaid, Märt Käesel rääkis, et kokkutulekust kõneldes peab ta alustama täitsa algusest ehk novembrist 2018, kui ta sai vihje Nasva alevikuvanemalt Piret Kuldsaarelt, et internetis ühes kunstigaleriis on müügil maal/akvarell Nasva paadisadamast aastast 1963, mille kunstnikuks Karl Burman. „Tegin pakkumise ja näkkas, ostsin selle ära, lasin Tallinnas vastavalt ajastule ära raamida ja tõin maali koju. See uudis sattus ka Saarte Häälde ja Kadi raadiosse,“ rääkis Käesel.

Seejärel hakkasid tal aga peas keerlema mõtted, et võiks oma põlvkonna noortele korraldada Nasva klubis kokkutuleku. See mõte keerles tal peas kaks aastat ja jõudis selle aasta alguses, jaanuari lõpus või veebruari alguses organiseerimise järku. „Kutsusin enda ümber oma ajastu aktiivsed inimesed, alustasime Facebookis reklaamiga ja tegime kodulehe Nasva laste kokkutulek 2020, mille autoriteks Katre Mälk ja Piret Kuldsaar.

„Soovin kõigile Nasva lastele head tervist ja pikka iga ja kindlasti sööge kala, sellest on palju kasu!“
MÄRT KÄESEL

Üritusega liituma kutsusid korraldajad inimesed, kes on sündinud vahemikus 1955-1986 ning loomulikult ka kasvanud ja elanud Nasval. „Kokku saime nimekirja järgi 197 last, kellest leidime üles umbes 125,“ rääkis Märt Käesel. „Siis aga saabus viirus ja elu ja organiseerimine jäi kaheks kuuks seisma, aprilli lõpus ja mai alguses oli selline tunne, et see üritus jääb ilmselt viiruse leviku tõttu hoopis ära, kuid siis läksid piirid jälle lahti ja elu läks uuesti keema!“ rõõmustas ta.

Pärast jaanipäeva hakati organiseerimise ja nõupidamistega peale, kuidas korraldada, kuidas õhtu programm üles ehitada, keda kutsuda õhtujuhiks. „Kindel oli vaid see, et klubi oli meil broneeritud

22. augustiks ja õhtu disko oli Urmas Rämmaliga juba jaanuaris kokku lepitud,“ tõdes Käesel.

Siis tuli aga veel enda hulgast leida esinejad, kes olid nõus end tagasi lapsepõlve viima ja esitama neid numbreid, mis kunagi vanas Nasva klubis väga popid olid. „Suured tänud Ingose tüdrukutele Monikale, Annikale, Signele, Katrinile, Katrele. Suured tänud tantsunumbrite eest Floret+Frenzy liikmetele, Helen Mälk, Gerlin Pildre ja Kaarel Valgmaa,“ loetles Käesel.

Kohal oli ka vana klubi juhataja Helle Kesküla, kes viis läbi huvitava viktoriini, mis puudutas Nasva külaelu ja Nasva klubi ajalugu. Huvitava ülevaate tegi Kalle Kesküla Nasva küla vanast ajaloost Viikingite ajast ja Viikingite esimesest sadamast Lambamättas.

Korraldaja avaldas tänu rahalise toetuse eest Saarte Koostöökogule toetuse eest projekti "Hoo andmine kogukonna koostöövõrgustikele!" raames ja Leader Eestile. „Suured tänu ürituse toetuse ja läbiviimisele kaasaaitamise eest Tiina Mai – tasuta suitsulestad terveks õhtuks, Irma Uustuld, Endo

Käesel – rahalise toetuse eest, Andres Tinno – tasuta vaat Pöide õlut. Suured tänud klubi kaunistamise ja õhtu programmi kokkupaneku eest Pille Õunapuu, Helen Mälk, Katre Mälk, Katrin Arge, Signe Oll, Raul Mälk, Kaarel Valgmaa. Toitlustuse ja laua katmise eest tänud Tähti

Puiestee. Slaidishow ja videomontaaži kokkupaneku eest tänud Kristjan Lillimägi, õhtu jäädvustamise eest tänud Rait Kangur. Piret Kurmiste, kes oli esimene ja vaimne tugiisik, kes sellest üritusest kunagi teada sai ja hakkas mind ja ürituse läbiviimist toetama. Suured tänud Saaremaa vallale, et meile tasuta klubi kätte andis!“ jagub Märt Käeselil tänusõnu kõigile.

Kokku jõudis kokkutulekule 49 mainitud põlvkonna last. „Soovin kõigile Nasva lastele head tervist ja pikka iga ja kindlasti sööge kala, sellest on palju kasu!“ rõhutas Märt Käesel.

Meekoogilugu

Mäletan, olime isadega merel ja käisime Tehumardi all räimekaste vaatamas, meri oli tormine ja laine oli terav, mul ja Veikol oli süda väga paha. Olime Kakuami ees kajutis pikali maas, lõuna tuli peale ja mehed tulid ülesõiduajal Kirju ette kajutisse leivakotist lõunat sööma: „Noh poisid, mis teil viga on,“ küsis Niidi Prits, „süda paha, selle vastu on väga hea rohi, iga kord kui mul kunagi merel käies süda paha oli, sõime alati meekooki, see aitas.“

Tõusime Veikoga istuli ja Prits pakkus meile meekooki. Sõime kaks suurt tükki kooki ära ja siis alles hakkas sees keerama. Oksendasime otse räimeste peale trümmi, kaugemale ei jõudnud. Mehed naersid ja narrisid meid rannas 20 aastat! See oli hea õppetund. Kui Evald ja Prits mind külavahel nägid, küsisid alati, kuidas selle meekoogiga lugu oli?

Märt Käesel

KOKKUTULEKU AVAKÕNE:

"Tere õhtust kallid Nasva lapsed ja noored!

Aeg lendab kiiresti ja meie elu on üürikene ja kui midagi väga pikalt mõelda, siis jääbki see tegemata ja hiljem kahetsed! Olen seda mõtet planeerinud juba mitu aastat, nüüd on aeg küps, see on tänu meie külale, meie klubile, meie vanematele ja sõpradele, et oleme olemas ja oleme elanud ja jõudnud just nii kaugele, paljud meie eakaaslased kahjuks mitte ja neid tuleb meeles pidada ja meenutada ka täna!

Süütame küünla ja meenutame neid: Marianne Talu, Mirja Adler (Tuulik), Priit Laid, Jaan Idlas, Arvi Kuusk, Udo Lember, Ralf Lember, Jaan Jürgens, Sirje Kereme (Lipp), Taavi Raadel, Heino Tuulik, Marvi Järveots, Marika Järveots, Rando Õunapuu.

Ka mind on päästetud uppumissurmast Reediku all ja tänu Kalle Keskülale olen ikka täna siin, 1977. aasta oli mulle kohutav traumade aasta, kaks neist oleks lõppenud surmaga, mind aidati, päästeti ja hoiti, see ongi tänase õhtu tänu üks pool! Teine pool, et olete kõik teie olemas ja elu läheb Nasval edasi, et meile antaks elu ja tervist, suhelge täna aktiivselt, meenutage vanu ja ilusaid aegu!

Meie ajal oli palju huvitavat, meil olid lemmik kohad klubi, klubiõu, rand, ja rannamaja, talvel Mälgumägi ja külmunud jõgi ja solgitiigid, lisaks mängumets, krossirada, tõrvakatla juures plokousil olev jaanituleplats. Käisime farmi juures suhkrupeete söömas ja geoloogidemajas küünlavalgusõhtuid pidamas, väga lõbus oli. Nasva klubis olevad peod ja diskod olid väga populaarsed, ise tegime, ise nautisime! Meil oli külas mitu sõpruskonda ja punti, vahel pidasime sõda, nii indiaanlastena, kui Saksa ja vene sõduritena, ehitasime isegi Kuuse suure vahtra alla päris korraliku tanki ja mängisime 4 tankisti ja koera, meil oli olemas nii koer, kui arst ja punapea Mariussa! Meil ei olnud kunagi igav, alguses ei olnud ka kellegi peres telefoni, küla peale oli vaid kolm telefoniaparaati!

Kuid selle eest olid jalgrattad ja kiired jalad, info liikus väga kiiresti, kui oli midagi huvitavat toimumas, üks kõik kus, saadi rahvas kiiresti kokku! Poiste jaoks oli väga oluline kooli kõrvalt merel käia ja kalapüügiga raha teenida, see õpetas meid isade rasket tööd tegema ja hindama, saime oma enda teenitud raha eest osta nii jalgrattad, kui magnetofonid, hiljem juba midagi suuremat ja väärtuslikumat.

Tsiteerides Gabrieli: Täna me ei ole enam need, kes me olime eile ja homme me ei ole enam need, kes me olime täna! Sest aeg lendab ja maailm muutub, ma väga loodan, et tänane üritus toob teie ellu kas või mõne väikese sädeme ja paneb mõned uued mõtted tööle ja elavdab Nasva küla ja kogukonnaelu!

Suured tänud tulemast ja ära kuulamast!"

22.08.2020 Nasva klubis

Märt Käesel